Täna oli jälle immunoteraapia päev. Tavaliselt tulen sealt ära veel hea energiavaruga ja olen terve päeva megatoimekas. Aga mitte sel korral. Mida rohkem vedelikku mu kehasse tilkus, seda rohkem tundsin, kuidas peavalu hakkab ligi tikkuma. Ma ei tea, miks ma olen nii loll või saamatu, et ei suutnud endale valuvaigistit paluda. Koju tulles vaarusin põhimõtteliselt…
Need kuramuse hädad ajavad hauda. Ei, nutma ajavad! / These damn symptoms are driving me into grave. No, they’re making me cry!
Jaanuarist uuesti alanud immunoteraapia käigus olen üsna selgeks saanud mustri, mis käivitub pärast igat raviseanssi. Ravipäeval on kerge täis patarei tunne ja hirmus soov maailma vallutada. Esimene ja teine päev on enesetunne üsna normaalne. Aga keha hakkab vaikselt juba tajuma ja hoiatama, et litakas kõrvalnähte ootab kannatlikult nurga taga oma hetke. Neljandal päeval pärast ravi…
Mul on üks probleem /I have a problem
Ma olen viimasel ajal järjest selgemini oma terapeudi ja psühholoogi abiga saanud aru, et mul on üks ülisuur probleem – ma ei meeldi endale ja mul on null usku endasse. See minapilt, millest ka varem olen rääkinud, on mul ikka veel väga paigast ära, aga ma teen selle kallal tööd. Teen enda ja oma suhete…
Mida vastaksid sina? / What would be your answer?
Sõbranna küsis täna, et mida teeksid, kui sul ei oleks mingeid piiranguid, vaba aega jalaga segada ja piiramatu eelarve. Teate, mida mina teeksin – elaksin mõnusat elu oma rannaäärses majas, kirjutaksid raamatut (äkki isegi mitu), loeksin. Või siis oleks mul kuskil Prantsuse mägikülas maja koos veiniistandusega. Hommikuti käiksin kohaliku pagari juurest värskeid baguette‘e või croissant‘e…
Ma kipun end kordama / I tend to repeat myself
3. märtsil oli rahvusvaheline kolmiknegatiivse rinnavähi päev. Mitte siis ülistamise päev, vaid teadlikkuse tõstmise päev. Mina tahan ka sinu teadlikkust tõsta sellega, et mine kontrolli. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tahtsin hoopis rääkida riietest ja ülepingutamisest. Need kaks eelmise nädalavahetuse imelist päeva aiatöid tehes tõid endaga kaasa kõrge tasu, mida seni natuke maksan….
See tegi mu nii õnnelikuks / It made me so happy
Ma olen viimasel nädalal enda üle väga uhke olnud. Ma olen suutnud teha mitmeid asju, mille tegemine on minult muidu üliinimlikku pingutust nõudnud. Näiteks jaksasin eelmisel nädalavahetusel Portos mitmeid kilomeetreid maha kõndida. Portos tuleb teadupärast koguaeg käia mäest üles-alla. Ühel hetkel, kui David teatas, et oleme käinud üle 13 000 sammu, siis tundsin tõelist imestust…
Kes ma nüüd olen? / Who am I now?
“Kus lähed?” “Arsti juurde.” “Ok, tsau!” Ehmatasin selle nii justkui harjumuspärase vastuse peale, mille Elsa lausus, kui sai aru, kuhu ma lähen. Minu arsti juures käimine on meie peres nii harjumuspärane, et keegi isegi ei kergita kulmu enam selle peale. See võrdub poeskäiguga. Tegelikult lausa mitmes mõttes – seal tuleb käia, sest ilma selleta suren…
“Tema on oma karma kätte saanud, väga julmal kujul” / “She has received her karma, in a very cruel form”
Just sellise pealkirjaks oleva lause kirjutas minu kohta sotsiaalmeedias üks kodanik, kes… ah, teate, ma ei lasku sellele tasemele ja ei hakka teist inimest mustama. Lihtsalt hämmastab see, kui labane (parema viisaka sõna puudumisel) üks inimene võib olla. Igaüks elab oma elu täpselt nii nagu oskab. Mina olen näiteks terve oma elu elanud nii, et…
Õnneks minu tissid maksab kindlustus kinni / Luckily, my insurance pays for my boobs
Tegelikult ei plaaninud ma seda postitust täna lõpuni kirjutada. Plaanisin Maru homseks sünnipäevapeoks ette valmistada umbes 90 singi-juustu pirukat, hunniku küüslaugu-juusturulle, teha valmis tordi ning keeta salati jaoks kartulid ja munad. Plaanis oli ka kõvem koristustöö ette võtta, sest Patrickul tuleb täna Eestist sõber siia nädalaks. Tahan veel homseks maksimaalselt asju valmis saada…. aga, siis…
Kui muinasjutt saab läbi /When a fairytale ends
Mõnikord on mul tunne, et mina olengi sissevaade idioodiks olemisele. Justkui kobaks pidevalt mingis kehva valgustusega keldris, kus kõik hoolikalt valmistatud hoidised peaks kenasti aastajärkude kaupa reas olema. Aga, no sittagi pole aru saada. Selles pimeduses kobades tõmbad kogemata neid moosi- ja kurgipurke maha. Lärts ja plärts. Vahepeal koperdad kartulihunniku otsa ja siis lööd pea…
Imedemaa/Wonderland 