Elsa on imeline, Maru ja Patrick on imelised…. aga, lihtsalt, aga….. Iga päev tekib mul vähemalt kümnel korral tunne, et ma tahan selle asja, mis mul parasjagu käes on, dramaatliselt maha visata, karjatada, siis nutma puhkeda, välja tormata ning klaasikese veini juua. Viis minutit hiljem, või mõnikord ka järjekordne episood “Sõpru” hiljem, olen ma rahunenud….

Kui jalutasime lastega läbi Vasco da Cama keskuse lähedal asuva pargi okeanaariumi poole möödusime ühest üsnagi joviaalses meeleolus noormehest, kes laulis ja kellegagi lobises. Õllede kuuspakk jalge ees, üks pudel näppus, patsutas mees vahepeal kedagi, kes ta kõrval pargipingil puhkas. Kui ma nägin, kellega ta lobises ja keda hellalt patsutas, tuli mul meelde film “Ted”,…

Kõigepealt räägin hoopis vahva loo sellest, kuidas ma omast arust kodus broilerit ja ahjukartulit tegin. Poodi minnes tekkis tunne, et täna tahaks süüa midagi väga kodust. Näiteks neid eelmainitud asju. Ostsin siis kartulit ja omast arust ka viis broilerikoiba. Hinna järgi vähemalt tundus, et tegemist on broilerikoivaga. Pole ju loogiline, et kalkuni või pardikoivad saab…

Kui sõbrad tulevad pundiga külla, siis on ikka paslik nad veinimõisasse väikesele tuurile viia. 1922.aastal tegutsema hakanud veinimõis kandis algselt nime João Pieres & filhos. Täna piisab sellest, et mainida suuremale veinisõbrale Bacalhôa nime, ning nad teavad, millest rääkima hakkan. Portugali osas ei ole muidugi võimalik öelda, kes on siinne parim veinitootja, sest uskuge, ka…

Ehk eesti keeles väljapääs ja sissepääs. Need olid esimesed portugalikeelsed sõnad, mille ma selgeks õppisin. Ei midagi poeetiliselt ilusat või pereromantiliselt kaunist. Puht praktilised sõnad, mis igas metroos, poes ja mujal silma hakkasid. Kell on 14.05. Istume praegu Maru ja Elsaga Tallinna lennujaamas ning ootame Helsingi lendu. Elsa magab, Maru lõpetas just telefonikõne sõber Jarekiga…