Järgmisel nädalal on järgmine immunoteraapia. Sellest olenemata vaevlen ikka veel eelmise doosi igapäevase hetkelise “mul on nii halb olla” tunde käes. Eelmisel nädalal, kui oli nädal pärast teist järelravi immunoteraapiat sain enamvähem pildi ette, milline on muster, mis mind kuni juuni lõpuni saadab. Teine nädal pärast immunoteraapiat on põrgu – süda on paha, iiveldab, meeletu…
Rohkem kui kunagi varem / More than ever before
Kaks nädalat kiiritusravi on seljataga, nädal veel ees. Kiiritus on üks huvitav protseduur. Selles ruumis, kus kiiritust tehakse, on lisaks veel igasuguseid vidinaid, atribuute ja teiste patsientide keha järgi tehtud vorme. Ma ei oska neid suuri siniseid, ilmselt kipsist, asju muud moodi kirjeldada, kui kehavorme. Kuidas kiiritatu seal lamab, seda ma ei tea. Küll aga…
Uus aasta, endised ravid, uued mõtted / New Year, Old Treatments, New Ideas
Ma loodan, et minu 2026. aasta ei kujune selliseks nagu oli aastavahetus. Kõik iiveldas ja valutas mitu päeva järjest. Juba enne aastavahetust, aastavahetusel ja päevi pärast seda. Magasin enne Eesti aastavahetust aga suutsin olla üleval kuni Portugali aastavahetuseni ja siis veidi aega pärast seda läksin magama tagasi. Õigemini, mitte magama, aga olema. Mitu unetut ööd…
Valu ei tee sind tugevamaks. Ta teeb sind teadlikumaks / Pain does not make you stronger. It makes you more aware
Need jõulud olid kuidagi teistmoodi, kui tavaliselt. Olime kodus neljakesi: Nora, Elsa, David ja mina. Jah, pisike kutsu-Alma oli ka meiega ja jõulude lõpuks otsustas Juss, meie kass, ka koju tulla. Pigem puhkasime, tegime minimaalselt midagi kasulikku. Kui just välja arvata see väike sarjamaraton. Elsaga vaatasime koos ära uued “Stranger Thingsi” osad ja Davidiga jõudsime…
Lõhnab nagu hapnenud kitsepiim / Smells like soured goat’s milk
Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…
Everything has a purpose if you allow it
“Ausalt, ma ei uskunud seda. Ma lootsin, et vähirakke on alles jäänud vähe, aga ma ei julgenud loota, et sa saad täieliku ravivastuse, et vähk on kadunud,” ütles mu onkoloog ja selgitas ka selle mõtte tagamaad. Ta ei julgenud kõige positiivsemat stsenaariumit uskuda, sest lihtsalt mu vähk on selleks liiga agressiivne. Me rõõmustasime, kallistasime ja…
Ma ei teadnud, kas nutta, naerda või minestada / I didn’t know whether to cry, laugh, or faint
Teisipäeval arsti, või õigemini õe vastuvõtule sõites haigla parklasse keerates nägin, kuidas telefonis vilkus sõnum, mis andis märku, et haigla äppi olid laeknud mu operatsiooni patoloogia vastused. Äppi avades jõudis mu peast läbi käia miljon versiooni edasisest. Esiti mõtlesin, et mis siis, kui vastustest selgub, et ma ei ole vähist võitu saanud. Sest noh, minu…
Tahaks karjuda: Devour feculence / Wanna shout: Devour feculence
Operatsioonist on möödunud rohkem kui kaks nädalat. Ma tundsin end vahepeal hulga paremini, kui nüüd. Sellel on selge juurpõhjus – mina oma tegutsemistega. Mulle öeldi selgelt, et parema käega ei tohi ma mitte midagi tõsta, ei tohi mässata, ei tohi pikalt arvutis klõbistada. “Korraga võid arvutis olla 30-40 minutit ja siis võiksid vähemalt sama kaua,…
“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”
“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…
Operatsioon läks …. / Operation went …
Nüüd, kui operatsioonist on nädal möödunud, on vist paslik võtta see aeg ka kenasti paari sõnaga kokku. Noh, ütleme nii, et ma ootasin hullemat, kui see on. Nädal tagasi, 13. novembril, neljapäeva hommikul olin haiglas kell seitse kohal nagu viis kopikat. Söömata-joomata ja ruumis olijatest kõige suuremas elevuses tegelane. See ootusärevus ja õnn minus lihtsalt…
Imedemaa/Wonderland 