Ma soovin kogu südamest, et mul hakkaks parem. Ma manifesteerin seda. Või vähemalt püüan. “Mul hakkab varsti parem! Mul hakkab varsti parem! Ma saan terveks!” Ma isegi kirjutasin oma vähile kirja, kus palusin tal ära minna. Aga praegu on ta veel siin. Elab mu kehas ja laseb keemiaravil mu keha lammutada. Ja lammutab ka kõike…
Month: July 2025
Kiri mu lastele / A Letter to my Children
Lisaks niisama arstide vahet voorimisele käin ma ka psühholoogi juures. See naine, kelle onkoloogia osakonna assistent Monica mu teele juhatas on lihtsalt imeline. Ta tajub mind hästi. Ta laseb mul rääkida. Ta räägib minuga sama keelt. Ja ma ei mõtle siin ei inglise ega portugali keelt. Ma mõtlen siin seda hinge- ja arusaamise keelt. Vaimne…
Pool keemiat tehtud. “Nüüd läheb veel raskemaks” / Halfwaythrough chemo.”Now it’s going to get even harder.”
Kolmapäevane keemia oli raske. Väga raske. Ma olin minnes väsinud, kuigi ma magan järjest rohkem. Magan enamasti terved ööd. Kui ärkan, siis vaid korraks, komberdan läbi udu vetsu, tulen tagasi ja magan edasi. Mõnikord jään potil istudes magama ja ärkan mingi aeg hiljem ehmatusega. Magasin öö enne keemiat ilma ärkamata. Mäletan vaid seda, et õhtul…
Koht, kus aeg peatub ja isegi mu harvaesinev rinnavähk puhkab / A place where time stands still, and even my rare breast cancer takes a rest
Käisime nädalavahetusel Alcochetes puhkamas. Farmis, kus on hobused. Farmis, mille lähedal on looduskaitseala, kus pesitsevad flamingod ja kümned teised linnud. Farmis, mida ümbritseb rahu ja vaikus. Teate, kui hoitud ja armastatud ma seal olin. Oma pere poolt ja farmi omanike poolt. Pereema Emma, kes farmis majandab, on ise kümme aastat tagasi samuti kolmiknegatiivse rinnavähiga maadelnud….
Mis päriselt mu kehas toimub pärast keemiat / What is really happening in my body after chemotherapy?
Ma katsun küll olla hästi positiivne, aga see tuleb nüüd küll üks totaalne hala. See on see, mis minuga praegu päriselt ja igapäevaselt toimub. Mul pole halli aimugi, kas see kõik läheb veel raskemaks. Suure tõenäosusega jah. “Sa oled meie päikesekiir ja nii ilus inimene,” ütles mulle eile onkoloogia osakonna assistent Monica. Psühholoogi kabinetis istudes…
Kaheksas keemia tehtud! Oli see vast pidu / Eight Chemo done! What an awesome Party it was!
Teisipäevane kaheksas keemia läks kui linnulennul. Ja see oli tõeline pidu! Martiiniklaaside ja kokteilidega. Või siis õigemini vitamiinipommist mokteilidega. Keit tegi nii ilusa üllatuse ja saabus kohale kotitäie hõrgutavate koduste vitaminipommidest kokteilipõhjadega, mida me siis pikendasime mullivee ja rohelise teega. Jõime neid peenetest kaasidest, lobisesime ja ma võin ausalt öelda, et see oli üks ütlemata…
Ära karda haiget mind, ma ei hammusta / Don’t be afraid of me being sick, I won’t bite
Mul on paratamatult tekkinud tunne, et kui oled haige nagu mina, siis paljud tahavad sind hirmsasti mingitest asjadest hoida. Justkui oleksid sa nüüd mingi lumehelves õrna klaaskuuli sees, mis tuleb pakkida vati ja mullikile sisse, et sa jumala eest viga ei saaks. Kõige parem on üldse see, kui sa mingitest asjadest osa ei saa. Sest,…
Heh, need kõrvalnähud on ikka päris huvitavad / Heh, these side effects really are quite interesting
Sellest valutavast ja odaga pussitavast ülakeha valust olete te juba kuulnud söögi peale ja söögi alla. Või vähemalt on mul endal tunne, et muud suurt mu elus hetkel polegi, kui see “tore” valuke, mis kõigub tundaandmisskaalal umbes sama edukalt nagu meie praegune ilm. Kord on väljas +38, kord +22. Ärge saage valesti aru, ma ei…
Aga, ma ju ootan, et ta ütleks, et mul on nohu, mida esineb kõigil… / But I’m waiting for them to say that I just have a cold, the kind everyone gets…
… mitte kahe vähi kooslus, mida esineb “alla 1% kõigist rinnavähi juhtudest”. Aga, millegipärast seda ei juhtu. Läinud nädal oli kehv. Kehv füüsiliselt ja kehv vaimselt. Tahaksingi rääkida sellest vaimse tervise osast, kui põed vähki. Mitte keegi ei valmista sind selleks karusselliks ette. Jah, su raviarst küll hoiatab, teised hoiatavad, et emotsioonid, vaim, see kõik saab…
Küll saame korda endid…
“Kallis, Jane! Kui ma sain teada, et sa ei kõnni enam maistel radadel, siis tabas mind sügav tühjus, kurbus, hirm. Sa kõnnid nüüd teistel radadel, seal, kus sul ei ole enam valus. Sa soovitasid mul mõni nädal tagasi, kui rääkisin sinuga, lugeda raamatut “Terveks saada ja ellu jääda”. Ma luban, et teen seda. Loen seda…
Imedemaa/Wonderland 