Teate seda tunnet, kui kõht on korraga kinni ja lahti ja valutab? Loodetavasti ei tea. Aga, mina tean! Mõnel päeval on see olukord nii vastik, et tahaks oksendada. Iiveldab niikuinii pidevalt. Nagu näiteks laupäeva hommikul. Ärkasin juba kell kuus meeletu kõhuvaluga – noh, et kas kõht on nüüd lahti või kinni. Istusin umbes tund aega…
Category: chemotherapy
Tundub, et ma ajasin sassi, mitu keemiat mul on juba olnud
Täna oli tegelikult järjekorras 11. keemia. Eks ma eelmisel korral soovisin nii väga, et läheksin juba kahe nädala suuruse vahe peale, aga rumal mina. Üks kord on veel. Aga see viimane selle raundi keemia on 18. augustil, seega saan mõne väga vajaliku päeva pisut rohkem taastuda. Ja seda taastumist on mul väga vaja, sest keha…
Rinnavähist jagu saamine oleks kõige vapram tegu, mida ma kunagi teen / Surviving breast cancer would be the bravest thing I’ll ever do
Ma vajusin pühapäeva õhtul unne vist juba enne kella üheksat õhtul. Ootasin tegelikult terve päeva, et saaks juba üksinda voodisse, vaikusesse ja magada. Proovisin vaadata “X-faile”, proovisin vaadata “Final Destinationi” viimast filmi. Proovisin lugeda. Aga mitte miski ei sobinud. Tahtsin lihtsalt vaikuses pikutada ja magada. See viimane keemia on mu kehale mõjunud nii laastavalt, et…
Kus on, sinna tuleb ikka juurde. Diagnoose siis / Where there’s one, more will come. More diagnoses, then
Teate küll seda ütlemist, et õun päevas hoiab arsti eemal. Phäh, ütlen ma. Viimasel ajal olen enamus päevadel söönus ära lausa kaks õuna, aga arstid tiirlevad ikka mu ümber nagu parv mõõkvaalasid ühel hädisel pingviinil. Reedel, kui ma keemiaravi sain, siis potsatas telefonis olevasse haigla äppi teade: “Teie uuringu tulemused on kohal.” Tegis siis äpi…
11. keemia tehtud: miks keegi ei hoiatanud, et iga korraga läheb kõik ainult raskemaks?
Õigus küll, arst hoiatas. Seega, mida ma vingun. Mõtlesin alguses, et panen kõik kohe reede õhtul kirja, et oleks värskelt meeles. Võtsin just rohud sisse, ka iiveldusevastased, sest ikka veel on süda paha. Aga, mõtlesin, et paneks juba reede õhtul kirja, oleks värskelt meeles see, kuidas ma juba õhtu enne mõtlesin, mida ilusat sel korral…
Uus ja (põnev?) kõrvalnäht / A new (and exciting?) side effect
Ma soovin kogu südamest, et mul hakkaks parem. Ma manifesteerin seda. Või vähemalt püüan. “Mul hakkab varsti parem! Mul hakkab varsti parem! Ma saan terveks!” Ma isegi kirjutasin oma vähile kirja, kus palusin tal ära minna. Aga praegu on ta veel siin. Elab mu kehas ja laseb keemiaravil mu keha lammutada. Ja lammutab ka kõike…
Pool keemiat tehtud. “Nüüd läheb veel raskemaks” / Halfwaythrough chemo.”Now it’s going to get even harder.”
Kolmapäevane keemia oli raske. Väga raske. Ma olin minnes väsinud, kuigi ma magan järjest rohkem. Magan enamasti terved ööd. Kui ärkan, siis vaid korraks, komberdan läbi udu vetsu, tulen tagasi ja magan edasi. Mõnikord jään potil istudes magama ja ärkan mingi aeg hiljem ehmatusega. Magasin öö enne keemiat ilma ärkamata. Mäletan vaid seda, et õhtul…
Koht, kus aeg peatub ja isegi mu harvaesinev rinnavähk puhkab / A place where time stands still, and even my rare breast cancer takes a rest
Käisime nädalavahetusel Alcochetes puhkamas. Farmis, kus on hobused. Farmis, mille lähedal on looduskaitseala, kus pesitsevad flamingod ja kümned teised linnud. Farmis, mida ümbritseb rahu ja vaikus. Teate, kui hoitud ja armastatud ma seal olin. Oma pere poolt ja farmi omanike poolt. Pereema Emma, kes farmis majandab, on ise kümme aastat tagasi samuti kolmiknegatiivse rinnavähiga maadelnud….
Mis päriselt mu kehas toimub pärast keemiat / What is really happening in my body after chemotherapy?
Ma katsun küll olla hästi positiivne, aga see tuleb nüüd küll üks totaalne hala. See on see, mis minuga praegu päriselt ja igapäevaselt toimub. Mul pole halli aimugi, kas see kõik läheb veel raskemaks. Suure tõenäosusega jah. “Sa oled meie päikesekiir ja nii ilus inimene,” ütles mulle eile onkoloogia osakonna assistent Monica. Psühholoogi kabinetis istudes…
Kaheksas keemia tehtud! Oli see vast pidu / Eight Chemo done! What an awesome Party it was!
Teisipäevane kaheksas keemia läks kui linnulennul. Ja see oli tõeline pidu! Martiiniklaaside ja kokteilidega. Või siis õigemini vitamiinipommist mokteilidega. Keit tegi nii ilusa üllatuse ja saabus kohale kotitäie hõrgutavate koduste vitaminipommidest kokteilipõhjadega, mida me siis pikendasime mullivee ja rohelise teega. Jõime neid peenetest kaasidest, lobisesime ja ma võin ausalt öelda, et see oli üks ütlemata…
Imedemaa/Wonderland 