Mul on paratamatult tekkinud tunne, et kui oled haige nagu mina, siis paljud tahavad sind hirmsasti mingitest asjadest hoida. Justkui oleksid sa nüüd mingi lumehelves õrna klaaskuuli sees, mis tuleb pakkida vati ja mullikile sisse, et sa jumala eest viga ei saaks. Kõige parem on üldse see, kui sa mingitest asjadest osa ei saa. Sest,…
Category: chemotherapy
Heh, need kõrvalnähud on ikka päris huvitavad / Heh, these side effects really are quite interesting
Sellest valutavast ja odaga pussitavast ülakeha valust olete te juba kuulnud söögi peale ja söögi alla. Või vähemalt on mul endal tunne, et muud suurt mu elus hetkel polegi, kui see “tore” valuke, mis kõigub tundaandmisskaalal umbes sama edukalt nagu meie praegune ilm. Kord on väljas +38, kord +22. Ärge saage valesti aru, ma ei…
Kas üldse kõlbab hädaldada? / Is it even acceptable to complain?
Eile õhtul vajusin voodisse olles läbi nagu Läti raha, või vähemalt nii armastatakse öelda. Päev oli olnud nii raske, et iga hingetõmme tundus võitlusena ja iga samm muutus koormaks. Aga, mu mõistus karjus samaaegselt: mida sa virised! Sa pole ainus haige, vähihaigeid on mustmiljon ja neil kõigil on halb, aga nad ei virise niimoodi nagu…
Täna tundsin vist esimest korda seda, millest nad räägivad / Today, I think I felt for the first time what they’re always talking about
Teisipäevane keemia, nagu ma juba kirjutasin, läks hästi. Ma tundsin end hästi, tugevalt. Aeg lendas. Aga eilne ja tänane on olnud nagu üks lõputu Cooper’s Hill Cheese-Rolling & Wake, teate küll see Inglismaal igal kevadel toimuv juustukera ja inimeste mäest alla veeremise võistlus, kus põhimõtteiliselt sul puudub kontroll kiiruse ja selle üle, mis su kehaga…
Ehita enda isiklik Geisha box / Build Your own Geisha Box
Misasja, mida kõik ned pressitu saepuruplaatidest suured kastid meie õuel teevad? Neid on ju üle kümne? “Sa pead endale igal nädalal ehitama oma isikliku Geisha kasti, kuhu sa Geishaks riietatuna sisse ronid,” vastas hääl mu seljataga. See mees nägi välja nahu pikkade juusteda Ott, aga ei olnud tema, nagu pikkade juustega David, aga ei olnud…
Lihtne tõde: kui ei mäleta, pane kirja / The Simple Truth: If You Don’t Remember, Write It Down
“Kirjuta siis asjad üles!” ütles onkoloog doktor Mafalda mulle pärast seda, kui olin talle ausalt tunnistanud, et ma ei mäleta, kas mul oli eelmistel päevadel hea olla, või oli talumatult halb. Oletan, et väga talumatult halb ei saanud olla, sest ma olen saanud magada. Seda küll mõnusa unerohukokteili abiga, aga vaesel ajal asi seegi. Ja,…
Miks keegi ei hoiatanud selle eest? / Why didn’t anyone warn me about it?
Ma olen nüüdseks lugenud selle kohta, mis on keemiaravi kõrvalnähud, sellest, kui raske see võib olla füüsiliselt. Aga, miks keegi ei hoiatanud selle eest, mis toimub su peas. Kui kergelt sa võid närvi minna, kui kergelt võib tekkida ootamatu ärevus. Kui lihtsalt võib tekkida tahtmine ka kassi peale karjuda ja talle käratada: “Ole ometi vait,…
DIAGNOOSIDESADU Oota, mida! Mul on lisaks vähile veel midagi viga? / DIAGNOSIS DOWNPOUR Wait, what! I have something else wrong with me besides cancer?
Otsustasin täiesti teadlikult kasutada tabloidilikku pealkirja, sest teate mis, täpselt selline tunne mul oli, kui kardioloog kirjutas välja kaks järgmist ravimit. Jõudsin kardioloogi kabinetti napid 15 minutit pärast viienda keemiaravi lõppu. Istusin seal kerges uimas. Arat tabas biiti: ” Sa oled vist natuke läbi sellest hommikusest keemiarallist”. “Olen jah, seega mida iganes sa mulle räägid,…
Ausalt ja ilustamata: üledoosist hemorroidini / Honestly and unfiltered: from overdose to hemorrhoid
See nädal on olnud raske. Raskem, kui ma oodata oskasin. Magamatus on olnud maksimaalne: ühel ööl magasi 22:30-00:20 ja siis jäin uuesti magama pärast viite ja ärkasin umbes tund-poolteist hiljem. Esmaspäev vastu teisipäeva oli umbes sama unetsükkel. Ja see oli juba pikalt nii kestnud. Näiteks enne eelmise reede keemiat olin ma jälle maganud 3-4 tundi….
Neljas keemia tehtud, aga see suur süstal kõhtu ajas hirmu nahka! / Fourth chemo done, but the huge needle into the belly was terrifying!
Kirjutasin öösel unetuna selle pealkirja valmis, aga näis, kas jõuan üldse täna neljanda kokteilipäeva kirjeldamiseni. Miks äkki ei jõua? Sest nii kohutavalt halb on olla. Nagu oleks korraga jäänud rongi alla ja vaevleks samaaegselt nii kõhuviiruses kui elu rõvedamas pohmellis. Teate seda tunnet, kui kõik valutab nii hullult, et isegi hingata on raske? Kui ei…
