Operatsiooniootus on mind teinud mõnevõrra (ootus)ärevaks. Ei, ära saa valesti aru, ma ei karda operatsiooni. Pigem ma ootan seda ja tahan, et see oleks juba toimunud. Ootan, et käes oleks juba operatsioonist taastumise faas. Mingil põhjusel ootan väga oma sünnipäeva, jõule, aasta lõppu. Heh, tõime eile isegi kuuse panipaigast välja ja riputasime sellele ehted külge….
Category: side effects
See jama läheb sama jutiga edasi / This crap just keeps going on the same way
Ma vihkan kõhukinnisust. Kardan seda. Võiks öelda, et kardan seda paaniliselt. Alles nädal tagasi nutsin vetsus lahinal, kui üritasin kõhukinnisusest vabaneda ja nüüd istun sama probleemi otsas. Kõht on jälle neljandat, või isegi viiendat päeva kinni. Süüa tahaks ainult apelsini või midagi värsket. Joon võimalikult palju ja lihtsalt istun oma suures hirmus nagu mingis jaburas…
Oota, aga mis nüüd edasi saab? Peale selle, et ma nutan ja veritsen / Wait, but what happens now?Apart from the fact that I’m crying and bleeding
See sats keemiaravi ja immunoteraapiat on läbi. Järgmisel ja ülejärgmisel nädalal ootab ees hunnik analüüse, uuringuid ja teste. Eks ikka selleks, et näha, kuidas mu üllatusmunal ja üldse mu kehal on pärast intensiivset mürgituskuuri läinud. Kas ma sain hakkama ja olen suutnud 16. korral minusse voolanud keemiaannuste ja üheksa immunoteraapia abil vähki kahandada? Arstide sõnul…
“Kasvaja ja karistus” ehk opi kuupäev on paigas / “Cancer and punishment” my surgery date is confirmed
Tänane pealkiri pole just parimate killast, sest üles ärgates sain kohe aru, et kätte on jõudnud viimase keemiaravi järgsed kõige hullemad päevad. Mõtlesin alguses, et panen pealkirjaks “Keemiaravi ja karistus”, aga siis mõtlesin voodis valude käes piineldes ja lamades, et ma ju tean, et pärast “punase kuradi” keemiat ongi erakordselt halvad päevad taastumise üks osa….
Ood rõõmule, geenitesti tulemused ja mida ütles kirurg operatsiooni kohta / Ode to Joy, Genetic Test Results, and What the Surgeon Said About the Operation
Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…
Mul on juba ette jubedad süümekad / I already feel terribly guilty
Mingil öösel ärkasin jälle kella kahest, kolmest. tiksusin üleval, tegin tööd, jõin teed, kuigi igasugused maitsed olid sel hetkel kadunud, Pigem võiks öelda, et kõik maitses nagu alumiiniumlusikas. Kella 7-8 paiku hommikul hakkasin uuesti väsima. Päästeameti tellitud uuringut lugedes ja seda läbi närides mõtlesin, kas on ok, kui jõuan heal päeval valmis teha ühe loo,…
Nad räägivad, et mesilase mürk aitab rinnavähist vabaneda. Kas ikka aitab? / They say that bee venom helps to get rid of breast cancer. But does it really?
Me oleme vist kõik näinud sotsiaalmeedias seda nn “populaarteaduslikku” artiklit, mis viitab sellele, et mesilase mürk tapab rinnavähi, ka selleagressiivsemaid vorme. Hakkasin siis otsast uurima, sest see asi tundus pisut kahtlane. Kui mesilase mürk nii hästi töötab, siis miks seda ei kasutata? Miks ma pean taluma keemiaravi, miks peab opereerima, pärast tegema kiiritust? Hakkasin siis…
Kas doomscrollimine vähiteemadel aitab kaasa tervenemisele? / Does doomscrolling about cancer contribute to healing?
Teate, kui mõned inimesed doomscrollivad (ehk loevad ja otsivad infot) sõjateemasid, poliitikat, kõike sellega seonduvat. Siis, mida teen mina? Doomscrollin rinnavähiga seonduvat – nii kolmiknegatiivset kui invasiivset rinnavähki. Lappan “lehekülgede” kaupa teiste lugusid, ravi, toitumise, metastaaside, ellujäämise, vabanemise, surma, allaandmistunde ja kõige muu kohta. Loen teiste lugusid, loen nende ravi, kõrvalnähtude, uute leidude, paranemise kohta….
500 “Sõimusõnad ja törts ahastust”, palun! / 500 “Swear Words and a Dash of Despair,” please!
Tead ju küll seda hingematvat tunnet, kui tähed lendlevad silme-ees ja tahaks täiest kõrist karjuda: “T*raaaaaaaaaa!” ja veel mõne vandesõna sinna otsa, sest lõid just varba nii osavalt ära, et valu lõikab terava noana sellest vasaku jala kõige suuremast küünega kehaosast läbi. Aga ega sa siis kohe ei vaata, et mis juhtus, komberdad selle asemel…
Need heledad udusuled kaovad ikkagi peast / Those light downy feathers are disappearing from my head after all
Mingi ime läbi olid vahepeal mulle pähe kasvanud heledad juskui udusulekestest juuksed. Lootsin, et need elavad punase kuradi üle. Aga, tuhkagi, neid langeb nagu esimene lumi, mis ajab igal aastal kõik autojuhid paanikasse ja tekitab liikluses kaose. Ainult, et nüüd on see kaos mu padjal, mu käes, sest teadupärast on mul tekkinud komme oma peanuppu…
Imedemaa/Wonderland 