“… aga kui sa käid palju haiglas, siis sa ei sure ära”

See pahalane minu kehas ei puuduta ainult mind. See puudutab mu lapsi, mu abikaasat, mu ema, kõiki mu lähedasi. Üks asi on see, kuidas mina sellega elan, teine asi on see, kuidas mu lähedased sellega toime tulevad või mida nad tunnevad. Küsisin, mida nemad arvavad. “Ma vihkan ennast praegu. Ma vihkan seda koletist, kes mulle…

Minu kuradi kvoot peaks täis olema. Räägime ravist ja veidike muust / My damn quota should be full. Let’s talk about treatment and a little bit of other stuff

Teate seda tunnet, kui kõht on korraga kinni ja lahti ja valutab? Loodetavasti ei tea. Aga, mina tean! Mõnel päeval on see olukord nii vastik, et tahaks oksendada. Iiveldab niikuinii pidevalt. Nagu näiteks laupäeva hommikul. Ärkasin juba kell kuus meeletu kõhuvaluga – noh, et kas kõht on nüüd lahti või kinni. Istusin umbes tund aega…

Tundub, et ma ajasin sassi, mitu keemiat mul on juba olnud

Täna oli tegelikult järjekorras 11. keemia. Eks ma eelmisel korral soovisin nii väga, et läheksin juba kahe nädala suuruse vahe peale, aga rumal mina. Üks kord on veel. Aga see viimane selle raundi keemia on 18. augustil, seega saan mõne väga vajaliku päeva pisut rohkem taastuda. Ja seda taastumist on mul väga vaja, sest keha…

Rinnavähist jagu saamine oleks kõige vapram tegu, mida ma kunagi teen / Surviving breast cancer would be the bravest thing I’ll ever do

Ma vajusin pühapäeva õhtul unne vist juba enne kella üheksat õhtul. Ootasin tegelikult terve päeva, et saaks juba üksinda voodisse, vaikusesse ja magada. Proovisin vaadata “X-faile”, proovisin vaadata “Final Destinationi” viimast filmi. Proovisin lugeda. Aga mitte miski ei sobinud. Tahtsin lihtsalt vaikuses pikutada ja magada. See viimane keemia on mu kehale mõjunud nii laastavalt, et…

Uus ja (põnev?) kõrvalnäht / A new (and exciting?) side effect

Ma soovin kogu südamest, et mul hakkaks parem. Ma manifesteerin seda. Või vähemalt püüan. “Mul hakkab varsti parem! Mul hakkab varsti parem! Ma saan terveks!” Ma isegi kirjutasin oma vähile kirja, kus palusin tal ära minna. Aga praegu on ta veel siin. Elab mu kehas ja laseb keemiaravil mu keha lammutada. Ja lammutab ka kõike…

Pool keemiat tehtud. “Nüüd läheb veel raskemaks” / Halfwaythrough chemo.”Now it’s going to get even harder.”

Kolmapäevane keemia oli raske. Väga raske. Ma olin minnes väsinud, kuigi ma magan järjest rohkem. Magan enamasti terved ööd. Kui ärkan, siis vaid korraks, komberdan läbi udu vetsu, tulen tagasi ja magan edasi. Mõnikord jään potil istudes magama ja ärkan mingi aeg hiljem ehmatusega. Magasin öö enne keemiat ilma ärkamata. Mäletan vaid seda, et õhtul…

Koht, kus aeg peatub ja isegi mu harvaesinev rinnavähk puhkab / A place where time stands still, and even my rare breast cancer takes a rest

Käisime nädalavahetusel Alcochetes puhkamas. Farmis, kus on hobused. Farmis, mille lähedal on looduskaitseala, kus pesitsevad flamingod ja kümned teised linnud. Farmis, mida ümbritseb rahu ja vaikus. Teate, kui hoitud ja armastatud ma seal olin. Oma pere poolt ja farmi omanike poolt. Pereema Emma, kes farmis majandab, on ise kümme aastat tagasi samuti kolmiknegatiivse rinnavähiga maadelnud….