Järgmisel nädalal on järgmine immunoteraapia. Sellest olenemata vaevlen ikka veel eelmise doosi igapäevase hetkelise “mul on nii halb olla” tunde käes. Eelmisel nädalal, kui oli nädal pärast teist järelravi immunoteraapiat sain enamvähem pildi ette, milline on muster, mis mind kuni juuni lõpuni saadab. Teine nädal pärast immunoteraapiat on põrgu – süda on paha, iiveldab, meeletu…
Category: kõrvalmõjud
Rohkem kui kunagi varem / More than ever before
Kaks nädalat kiiritusravi on seljataga, nädal veel ees. Kiiritus on üks huvitav protseduur. Selles ruumis, kus kiiritust tehakse, on lisaks veel igasuguseid vidinaid, atribuute ja teiste patsientide keha järgi tehtud vorme. Ma ei oska neid suuri siniseid, ilmselt kipsist, asju muud moodi kirjeldada, kui kehavorme. Kuidas kiiritatu seal lamab, seda ma ei tea. Küll aga…
Uus aasta, endised ravid, uued mõtted / New Year, Old Treatments, New Ideas
Ma loodan, et minu 2026. aasta ei kujune selliseks nagu oli aastavahetus. Kõik iiveldas ja valutas mitu päeva järjest. Juba enne aastavahetust, aastavahetusel ja päevi pärast seda. Magasin enne Eesti aastavahetust aga suutsin olla üleval kuni Portugali aastavahetuseni ja siis veidi aega pärast seda läksin magama tagasi. Õigemini, mitte magama, aga olema. Mitu unetut ööd…
Valu ei tee sind tugevamaks. Ta teeb sind teadlikumaks / Pain does not make you stronger. It makes you more aware
Need jõulud olid kuidagi teistmoodi, kui tavaliselt. Olime kodus neljakesi: Nora, Elsa, David ja mina. Jah, pisike kutsu-Alma oli ka meiega ja jõulude lõpuks otsustas Juss, meie kass, ka koju tulla. Pigem puhkasime, tegime minimaalselt midagi kasulikku. Kui just välja arvata see väike sarjamaraton. Elsaga vaatasime koos ära uued “Stranger Thingsi” osad ja Davidiga jõudsime…
Lõhnab nagu hapnenud kitsepiim / Smells like soured goat’s milk
Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…
Kuidas siis ka vahepeal läinud on? Räägime väsimusest, isutusest, kõhuhädadest ja kaaluteemadest / So, how have things been lately? Let’s talk about fatigue, no appetite, digestive drama, and the whole weight thing
Operatsiooniootus on mind teinud mõnevõrra (ootus)ärevaks. Ei, ära saa valesti aru, ma ei karda operatsiooni. Pigem ma ootan seda ja tahan, et see oleks juba toimunud. Ootan, et käes oleks juba operatsioonist taastumise faas. Mingil põhjusel ootan väga oma sünnipäeva, jõule, aasta lõppu. Heh, tõime eile isegi kuuse panipaigast välja ja riputasime sellele ehted külge….
See jama läheb sama jutiga edasi / This crap just keeps going on the same way
Ma vihkan kõhukinnisust. Kardan seda. Võiks öelda, et kardan seda paaniliselt. Alles nädal tagasi nutsin vetsus lahinal, kui üritasin kõhukinnisusest vabaneda ja nüüd istun sama probleemi otsas. Kõht on jälle neljandat, või isegi viiendat päeva kinni. Süüa tahaks ainult apelsini või midagi värsket. Joon võimalikult palju ja lihtsalt istun oma suures hirmus nagu mingis jaburas…
Oota, aga mis nüüd edasi saab? Peale selle, et ma nutan ja veritsen / Wait, but what happens now?Apart from the fact that I’m crying and bleeding
See sats keemiaravi ja immunoteraapiat on läbi. Järgmisel ja ülejärgmisel nädalal ootab ees hunnik analüüse, uuringuid ja teste. Eks ikka selleks, et näha, kuidas mu üllatusmunal ja üldse mu kehal on pärast intensiivset mürgituskuuri läinud. Kas ma sain hakkama ja olen suutnud 16. korral minusse voolanud keemiaannuste ja üheksa immunoteraapia abil vähki kahandada? Arstide sõnul…
“Kasvaja ja karistus” ehk opi kuupäev on paigas / “Cancer and punishment” my surgery date is confirmed
Tänane pealkiri pole just parimate killast, sest üles ärgates sain kohe aru, et kätte on jõudnud viimase keemiaravi järgsed kõige hullemad päevad. Mõtlesin alguses, et panen pealkirjaks “Keemiaravi ja karistus”, aga siis mõtlesin voodis valude käes piineldes ja lamades, et ma ju tean, et pärast “punase kuradi” keemiat ongi erakordselt halvad päevad taastumise üks osa….
Ood rõõmule, geenitesti tulemused ja mida ütles kirurg operatsiooni kohta / Ode to Joy, Genetic Test Results, and What the Surgeon Said About the Operation
Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…
