Tegelikult oli see natuke valus, kui kardioloog selle umbes 20-minutilise uuringu ajal korduvalt ultraheliandurit mulle ribide vahele surus ja ikka sama küsimust küsis. “Kas sa nüüd tunned?” “Ei, ei tunne,” vastasin talle igal korral. Korra muidugi tekkis see juba tuttav tunne, et süda tahab kurgust välja hüpata ja pigem seal mao piirkonnas on misiganes ravi…
Category: kehakuvand
Vähemalt üks asi on positiivne – kaalutõus! / At least one thing is positive – weight gain!
Mõtlesin sellele alljärgnevale jamale pealkirja ja tuhnisin oma vähimärkmetes, kui vastu vaatasid järgmised read: “Ma olen enda üle nii uhke – ma saan kingapaelu ja pandlaid ise kinni panna! Te ei kujuta ette, kui suur saavutus see minu jaoks on! See on justkui uuesti kõndima õppimine. ” “Jah, muidugi,” mühatasin selle peale sarkastiliselt. Te oleksite pidanud…
Mul on üks probleem /I have a problem
Ma olen viimasel ajal järjest selgemini oma terapeudi ja psühholoogi abiga saanud aru, et mul on üks ülisuur probleem – ma ei meeldi endale ja mul on null usku endasse. See minapilt, millest ka varem olen rääkinud, on mul ikka veel väga paigast ära, aga ma teen selle kallal tööd. Teen enda ja oma suhete…
Õnneks minu tissid maksab kindlustus kinni / Luckily, my insurance pays for my boobs
Tegelikult ei plaaninud ma seda postitust täna lõpuni kirjutada. Plaanisin Maru homseks sünnipäevapeoks ette valmistada umbes 90 singi-juustu pirukat, hunniku küüslaugu-juusturulle, teha valmis tordi ning keeta salati jaoks kartulid ja munad. Plaanis oli ka kõvem koristustöö ette võtta, sest Patrickul tuleb täna Eestist sõber siia nädalaks. Tahan veel homseks maksimaalselt asju valmis saada…. aga, siis…
Valu ei tee sind tugevamaks. Ta teeb sind teadlikumaks / Pain does not make you stronger. It makes you more aware
Need jõulud olid kuidagi teistmoodi, kui tavaliselt. Olime kodus neljakesi: Nora, Elsa, David ja mina. Jah, pisike kutsu-Alma oli ka meiega ja jõulude lõpuks otsustas Juss, meie kass, ka koju tulla. Pigem puhkasime, tegime minimaalselt midagi kasulikku. Kui just välja arvata see väike sarjamaraton. Elsaga vaatasime koos ära uued “Stranger Thingsi” osad ja Davidiga jõudsime…
Lõhnab nagu hapnenud kitsepiim / Smells like soured goat’s milk
Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…
Tahaks karjuda: Devour feculence / Wanna shout: Devour feculence
Operatsioonist on möödunud rohkem kui kaks nädalat. Ma tundsin end vahepeal hulga paremini, kui nüüd. Sellel on selge juurpõhjus – mina oma tegutsemistega. Mulle öeldi selgelt, et parema käega ei tohi ma mitte midagi tõsta, ei tohi mässata, ei tohi pikalt arvutis klõbistada. “Korraga võid arvutis olla 30-40 minutit ja siis võiksid vähemalt sama kaua,…
“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”
“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…
Ood rõõmule, geenitesti tulemused ja mida ütles kirurg operatsiooni kohta / Ode to Joy, Genetic Test Results, and What the Surgeon Said About the Operation
Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…
Need heledad udusuled kaovad ikkagi peast / Those light downy feathers are disappearing from my head after all
Mingi ime läbi olid vahepeal mulle pähe kasvanud heledad juskui udusulekestest juuksed. Lootsin, et need elavad punase kuradi üle. Aga, tuhkagi, neid langeb nagu esimene lumi, mis ajab igal aastal kõik autojuhid paanikasse ja tekitab liikluses kaose. Ainult, et nüüd on see kaos mu padjal, mu käes, sest teadupärast on mul tekkinud komme oma peanuppu…
Imedemaa/Wonderland 