Kui sõbrad käivad külas / When friends come to visit

Kuigi reede oli mu jaoks natuke raske päev – meeletu kurnatus, natuke valus kurk, haiglas tunnike jälgimisel olekut, valgeliblesid tööle turgutav süst jne, siis otsustasime laupäeval ikkagi sõbrad külla kutsuda ja natuke grillida. Hommik algas üsna hästi. Energiat justkui jagus. Jaksasin isegi kaks masinatäit pesu pesta. Täna panin kolmanda ja eks me peame siin neljanda…

Kuidas kõlaks üks väike kakajutt? / How about a little poop-story?

Kellele kakajutud ei meeldi, siis soovitan kohe soojalt mitte edasi lugeda, sest see järgnev kirjeldus on väga aus ja olgem ausad, ka natuke rõve. Aga, mulle tundub, et see on midagi, millest tuleb rääkida. Miks? Sest kui kakamisega on mingi jama, siis kipub see mõjutama meie üldist olekut. Nii ka minul. Kolmapäeval oli mul kõht…

Millal see tuleb? /When will it come?

Ma tunnen seda haiguse raskust, tunnen seda haiguse nõrkust, tunnen jõuetust ja tunnen ka vahepeal seda, kuidas ligi hiilivad mõtted, mida meist keegi ei ole enamasti valmis mõtlema. Millal saabub surm? Aga veel suurem ja kõige olulisem küsimus on minu jaoks, millal tuleb täielik tervenemine? Sest see on see, mida ma tegelikult ootan. Millal saab…

Minu kuradi kvoot peaks täis olema. Räägime ravist ja veidike muust / My damn quota should be full. Let’s talk about treatment and a little bit of other stuff

Teate seda tunnet, kui kõht on korraga kinni ja lahti ja valutab? Loodetavasti ei tea. Aga, mina tean! Mõnel päeval on see olukord nii vastik, et tahaks oksendada. Iiveldab niikuinii pidevalt. Nagu näiteks laupäeva hommikul. Ärkasin juba kell kuus meeletu kõhuvaluga – noh, et kas kõht on nüüd lahti või kinni. Istusin umbes tund aega…

Tundub, et ma ajasin sassi, mitu keemiat mul on juba olnud

Täna oli tegelikult järjekorras 11. keemia. Eks ma eelmisel korral soovisin nii väga, et läheksin juba kahe nädala suuruse vahe peale, aga rumal mina. Üks kord on veel. Aga see viimane selle raundi keemia on 18. augustil, seega saan mõne väga vajaliku päeva pisut rohkem taastuda. Ja seda taastumist on mul väga vaja, sest keha…

Rinnavähist jagu saamine oleks kõige vapram tegu, mida ma kunagi teen / Surviving breast cancer would be the bravest thing I’ll ever do

Ma vajusin pühapäeva õhtul unne vist juba enne kella üheksat õhtul. Ootasin tegelikult terve päeva, et saaks juba üksinda voodisse, vaikusesse ja magada. Proovisin vaadata “X-faile”, proovisin vaadata “Final Destinationi” viimast filmi. Proovisin lugeda. Aga mitte miski ei sobinud. Tahtsin lihtsalt vaikuses pikutada ja magada. See viimane keemia on mu kehale mõjunud nii laastavalt, et…

Uus ja (põnev?) kõrvalnäht / A new (and exciting?) side effect

Ma soovin kogu südamest, et mul hakkaks parem. Ma manifesteerin seda. Või vähemalt püüan. “Mul hakkab varsti parem! Mul hakkab varsti parem! Ma saan terveks!” Ma isegi kirjutasin oma vähile kirja, kus palusin tal ära minna. Aga praegu on ta veel siin. Elab mu kehas ja laseb keemiaravil mu keha lammutada. Ja lammutab ka kõike…