Tegelikult oli see natuke valus, kui kardioloog selle umbes 20-minutilise uuringu ajal korduvalt ultraheliandurit mulle ribide vahele surus ja ikka sama küsimust küsis. “Kas sa nüüd tunned?” “Ei, ei tunne,” vastasin talle igal korral. Korra muidugi tekkis see juba tuttav tunne, et süda tahab kurgust välja hüpata ja pigem seal mao piirkonnas on misiganes ravi…
Category: kasvaja
Kui vähk minust jagu ei saanud, siis tundub, et see teine asi saab / If cancer couldn’t take me down, it seems this other thing just might
Väljas on 26 kraadi sooja. Vähemalt sellist numbrit näitab mu telefoni ilmaäpp. Päike paistab, soe on, linnud laulavad ja isegi naabri koer on täna kuidagi vähem lärmakas. Meie enda koerast rääkimata. Alma on lääbakil ja on enamuse päevast otsinud varianti, kuidas mulle kaissu pugeda. Ma kujutan ette, et päikese käes tuleb kena +35 kindlasti ka…
Vähemalt üks asi on positiivne – kaalutõus! / At least one thing is positive – weight gain!
Mõtlesin sellele alljärgnevale jamale pealkirja ja tuhnisin oma vähimärkmetes, kui vastu vaatasid järgmised read: “Ma olen enda üle nii uhke – ma saan kingapaelu ja pandlaid ise kinni panna! Te ei kujuta ette, kui suur saavutus see minu jaoks on! See on justkui uuesti kõndima õppimine. ” “Jah, muidugi,” mühatasin selle peale sarkastiliselt. Te oleksite pidanud…
Mida sel puhul soovitakse? Palju õnne? / What do you usually say in this case? Congratulations?
14. aprill 2025 pööras minu elus ette lehekülg, mille sarnast ma ei osanud oodata. Eelmise aasta 14. aprillil astusin sisse mammograafia kabinetti siira naiivsusega arvates, et minul ei ole midagi hullu viga. Kui naiivselt rumal oli seda arvata. Tund hiljem olin šokis, kui arst teatas, et kohe on vaja teha ka biopsia. Ma teen ikka…
See tegi mu nii õnnelikuks / It made me so happy
Ma olen viimasel nädalal enda üle väga uhke olnud. Ma olen suutnud teha mitmeid asju, mille tegemine on minult muidu üliinimlikku pingutust nõudnud. Näiteks jaksasin eelmisel nädalavahetusel Portos mitmeid kilomeetreid maha kõndida. Portos tuleb teadupärast koguaeg käia mäest üles-alla. Ühel hetkel, kui David teatas, et oleme käinud üle 13 000 sammu, siis tundsin tõelist imestust…
“Tema on oma karma kätte saanud, väga julmal kujul” / “She has received her karma, in a very cruel form”
Just sellise pealkirjaks oleva lause kirjutas minu kohta sotsiaalmeedias üks kodanik, kes… ah, teate, ma ei lasku sellele tasemele ja ei hakka teist inimest mustama. Lihtsalt hämmastab see, kui labane (parema viisaka sõna puudumisel) üks inimene võib olla. Igaüks elab oma elu täpselt nii nagu oskab. Mina olen näiteks terve oma elu elanud nii, et…
Õnneks minu tissid maksab kindlustus kinni / Luckily, my insurance pays for my boobs
Tegelikult ei plaaninud ma seda postitust täna lõpuni kirjutada. Plaanisin Maru homseks sünnipäevapeoks ette valmistada umbes 90 singi-juustu pirukat, hunniku küüslaugu-juusturulle, teha valmis tordi ning keeta salati jaoks kartulid ja munad. Plaanis oli ka kõvem koristustöö ette võtta, sest Patrickul tuleb täna Eestist sõber siia nädalaks. Tahan veel homseks maksimaalselt asju valmis saada…. aga, siis…
Mõnikord viskab nii üle / Sometimes it all just becomes too much
Järgmisel nädalal on järgmine immunoteraapia. Sellest olenemata vaevlen ikka veel eelmise doosi igapäevase hetkelise “mul on nii halb olla” tunde käes. Eelmisel nädalal, kui oli nädal pärast teist järelravi immunoteraapiat sain enamvähem pildi ette, milline on muster, mis mind kuni juuni lõpuni saadab. Teine nädal pärast immunoteraapiat on põrgu – süda on paha, iiveldab, meeletu…
Rohkem kui kunagi varem / More than ever before
Kaks nädalat kiiritusravi on seljataga, nädal veel ees. Kiiritus on üks huvitav protseduur. Selles ruumis, kus kiiritust tehakse, on lisaks veel igasuguseid vidinaid, atribuute ja teiste patsientide keha järgi tehtud vorme. Ma ei oska neid suuri siniseid, ilmselt kipsist, asju muud moodi kirjeldada, kui kehavorme. Kuidas kiiritatu seal lamab, seda ma ei tea. Küll aga…
Uus aasta, endised ravid, uued mõtted / New Year, Old Treatments, New Ideas
Ma loodan, et minu 2026. aasta ei kujune selliseks nagu oli aastavahetus. Kõik iiveldas ja valutas mitu päeva järjest. Juba enne aastavahetust, aastavahetusel ja päevi pärast seda. Magasin enne Eesti aastavahetust aga suutsin olla üleval kuni Portugali aastavahetuseni ja siis veidi aega pärast seda läksin magama tagasi. Õigemini, mitte magama, aga olema. Mitu unetut ööd…
Imedemaa/Wonderland 