Kallis, ema! Sa tead mu lemmikluuletust – Betti Alveri “Tähetund” Mis küsib elulahkmel heitlik maru!Kuid sina enesele annad endast aru. Ja olgu öö kuitahes pikalt pime –sa otsaeest ei pühi oma nime. Puulehtki vaatab valgust, vajub vettekoos teistega. Ja siiski omaette. Sul puudub sirav siht? – Eks mineja taipa, mis on aina tarbimine. Kas tead,…
Teatan pidulikult, et esimene uue keemiaraviskeemi päev päädis… / I solemnly announce that the first day of the new chemotherapy regimen concluded…
…väga huvitavate kõrvalnähtudega. Saan aru, et veel on vara rõõmustada, aga kohe pärast keemiaravi tundsin, et olen nagu Wonder Woman, teate küll seda Marveli koomiksitegelast. Suudan kõike: lõpetada sõjad, vallutada maailma, minna perega pildistama. No super tunne oli. Energiat oli ülearugi. Lissabonis ummikus tiksudes tekkis vahepeal tunne, et Maailm, siit ma tulen ja panen oma…
Kui sõbrad käivad külas / When friends come to visit
Kuigi reede oli mu jaoks natuke raske päev – meeletu kurnatus, natuke valus kurk, haiglas tunnike jälgimisel olekut, valgeliblesid tööle turgutav süst jne, siis otsustasime laupäeval ikkagi sõbrad külla kutsuda ja natuke grillida. Hommik algas üsna hästi. Energiat justkui jagus. Jaksasin isegi kaks masinatäit pesu pesta. Täna panin kolmanda ja eks me peame siin neljanda…
Kuidas kõlaks üks väike kakajutt? / How about a little poop-story?
Kellele kakajutud ei meeldi, siis soovitan kohe soojalt mitte edasi lugeda, sest see järgnev kirjeldus on väga aus ja olgem ausad, ka natuke rõve. Aga, mulle tundub, et see on midagi, millest tuleb rääkida. Miks? Sest kui kakamisega on mingi jama, siis kipub see mõjutama meie üldist olekut. Nii ka minul. Kolmapäeval oli mul kõht…
Millal see tuleb? /When will it come?
Ma tunnen seda haiguse raskust, tunnen seda haiguse nõrkust, tunnen jõuetust ja tunnen ka vahepeal seda, kuidas ligi hiilivad mõtted, mida meist keegi ei ole enamasti valmis mõtlema. Millal saabub surm? Aga veel suurem ja kõige olulisem küsimus on minu jaoks, millal tuleb täielik tervenemine? Sest see on see, mida ma tegelikult ootan. Millal saab…
+18 – ei, mitte vanusepiirang. Räägime kaalust! / +18 – no, not an age restriction. We’re talking about weight!
Kui räägitakse vähihaigetest, siis kujutatakse enamasti ette, et inimesed kõhnuvad, muutuvad luukeredeks ja kaotavad kaalu. Ma mäletan seda ka näiteks oma onu ja endise ämma kohta. Nad olid lõpuks nii väikesed. Nad olid totaalsed inimvared. Mina olen aga samal ajal vähihaige ja hoopis võtnud keemiaravi jooksul juurde 18 kilo. 18 neetud kilo! See tundub vahel…
Poes käimine kui Everesti vallutamine / Going to the store is like climbing Everest
Inimesed kipuvad mind ikka vaatama. Eks see on ju normaalne ja olgem ausad, me kõik vaatame kedagi, kes näeb välja natuke teistmoodi. Mõnikord me imetleme neid inimesi, mõnikord vaatame neid haletsusega, mõnikord kurbusega, mõnikord austusega, mõnikord – mõnikord tuleb aga ette olukordi, kus sind vaadatakse toore põlgusega. Minuga juhtus nii laupäeval. Tegime emaga poes tuiamise…
“… aga kui sa käid palju haiglas, siis sa ei sure ära”
See pahalane minu kehas ei puuduta ainult mind. See puudutab mu lapsi, mu abikaasat, mu ema, kõiki mu lähedasi. Üks asi on see, kuidas mina sellega elan, teine asi on see, kuidas mu lähedased sellega toime tulevad või mida nad tunnevad. Küsisin, mida nemad arvavad. “Ma vihkan ennast praegu. Ma vihkan seda koletist, kes mulle…
Kui väsinud ja läbi ma tegelikult olen ehk mu tavaline päev / How tired and worn out I really am. My typical day
Kui küsida mu käest, kui väsinud ma keemiasessioonide vahel olen, siis iga korraga väsin aina rohkem ja taastumine on üha keerulisem. Iga vähihaige jaoks on kogemus erinev. Tean näiteks naist, kes saab/sai oluliselt vähem keemiaravi kui mina ja jaksas kolm korda nädalas jooksmas käia. Kui hädise käpardina ma end tunnen, et ei jaksa olla sama…
Minu kuradi kvoot peaks täis olema. Räägime ravist ja veidike muust / My damn quota should be full. Let’s talk about treatment and a little bit of other stuff
Teate seda tunnet, kui kõht on korraga kinni ja lahti ja valutab? Loodetavasti ei tea. Aga, mina tean! Mõnel päeval on see olukord nii vastik, et tahaks oksendada. Iiveldab niikuinii pidevalt. Nagu näiteks laupäeva hommikul. Ärkasin juba kell kuus meeletu kõhuvaluga – noh, et kas kõht on nüüd lahti või kinni. Istusin umbes tund aega…
