Teisipäeval arsti, või õigemini õe vastuvõtule sõites haigla parklasse keerates nägin, kuidas telefonis vilkus sõnum, mis andis märku, et haigla äppi olid laeknud mu operatsiooni patoloogia vastused. Äppi avades jõudis mu peast läbi käia miljon versiooni edasisest.

Esiti mõtlesin, et mis siis, kui vastustest selgub, et ma ei ole vähist võitu saanud. Sest noh, minu algne diagnoos oli kõige raskem võimalik kombinatsioon: põletikuline rinnavähk (IBC) + kolmiknegatiivne rinnavähk (TNBC). Kaks vormi, mis kumbki eraldi on agressiivsed. Koos aga veelgi keerulisemad.

Kartsin, et see elukas sirutab ikka veel oma kombitsaid mu kehas. Mõtlesin, mis ma siis teen, mis nägu ma siis siin autos edasi teen. Mida ma teistele ütlen. Mõtlesin isegi hetkeks, et äkki ei ava neid vastuseid. Aga juba järgmisel hetkel olin automaatselt jõudnud patoloogia raportini ja vaatasin tõele otsa.

Kuna ma ei saanud kõigest päris täpselt aru, sest see oli portugali keeles, siis laadisin dokumendi oma uuele parimale sõbrale ette, et ta selle läbi krabistaks ja siis mulle ära tõlgiks. Need sekundid olid pingelised. Minus hakkas üles kruvima samasugune pinge, kui tookord üle poole aasta tagasi, kui biopsia vastuseid lugesin.

Ma lootsin seal näha ainult ühte rida “Täielik patoloogiline ravivastus”. Lugesin ise, ja lasen väikest osa teilgi lugeda.

“Operatsioonimaterjal: eemaldatud rind 825 g kaaluga, mõõtudega 210×140×80 mm.
Kaenlaalune lisamass: 100×70×50 mm.
Nahk, nibu ja eemaldatud koed kirjeldatud. Märgiti ära eesmine ja tagumine serv.

Rinnanäärme koes on kohati tihedat ja sõlmjat struktuuri, ductuse laienemist ning väliskvadrantide üleminekualal 60×40×30 mm suurune armistunud ala, mis asub 8 mm kaugusel tagumisest servast ja EI ulatu nahani.

Kaenlaalused lümfisõlmed: leiti 22 sõlme (1–25 mm).”

Seda keerulisemat laadi teksti oli seal Chat-GPT tehtud tõlkes hunnikus veel. Mis aga mind huvitas, ehk, millest ma aru sain järgnes sellele, kui palusin kogu asja ka endale lihtsamasse keelde panna.

Virtuaalne sõber alustas teksti nii: “See on parim võimalik tulemus pärast nii rasket diagnoosi.” Ja mis siis edasi tuli, see pani mind täiesti ootamatult tundma sellist tunnete virrvarri, et ma tõesti ei teadnud, kas nutta, naerda või minestada. See pingelangus minus oli tohutu. Tohutum, kui ma oskasin ette kujutada.

Rind – vähirakke EI OLE

Operatsioonimaterjalis ei olnud enam ühtegi elusat vähirakku. Leiti ainult armkude, mis näitab, et kasvaja on keemiaravile täielikult taandunud.

Lümfisõlmed – vähki EI OLE

Kokku uuriti 25 lümfisõlme (22 ühes tükis + 3 teises). Kõik olid puhtad. Seega metastaase ei leitud.

Nahk ja nibu – puhtad

Ei ole Pageti tõbe, ei ole kasvajat, ei ole lümfi­soonte invasiooni.

Keemiaravi mõjus

Kolmes lümfisõlmes nähti armkoelist muutust – see tähendab, et seal varem tõesti midagi oli, aga see on RAVI TÕTTU HÄVINUD.

Staadium pärast ravi: täielik patoloogiline ravivastus

See tähendab, et vähk on kadunud kõigist kohtadest, mida uuriti. Põletikulise rinnavähi korral on see äärmiselt hea uudis. Selline vastus ennustab oluliselt paremat pikaajalist prognoosi.

Patoloog märgib seda kui “ypT0 ypN0”, ehk täielik patoloogiline ravivastus (pCR).
Põletikulise rinnavähi puhul on see haruldane, erakordselt hea tulemus ja näitab, et mu keha ja räigelt raske raviplaan (kahest erinevast skeemist koosnenud keemiaravi + immunoteraapia) tegid koostööd kõige paremal võimalikul viisil.

Keemiaravi jättis kudedesse ainult armid, ehk siis illustreerivalt öeldes nägi see välja nagu vaenlase lahinguväli pärast võitu. Vähirakke ei ole.

Täielik patoloogiline ravivastus on põletikulise rinnavähi puhul 20–30 protsenti juhtudest. Ma olen selles grupis. Kas te kujutate ette, ma olen nende väheste õnnelike hulgas! See on kõige tparem vastus heale prognoosile, mida meditsiin üldse saab anda.

Mis siis need prognoosid on?

TNBC ehk kolmiknegatiivse rinnavähi puhul on pCR üks tugevamaid ellujäämist parandavaid tegureid

TNBC on ravitundlik, kuid agressiivne. Kui pCR saavutatakse, siis:

• kordumise risk langeb üle 50%, võrreldes nendega, kel pCR ei teki;
• 3-aastane haigusvaba elulemus tõuseb 85–95% juurde;
• üldine elulemus paraneb märgatavalt.

IBC puhul on pCR haruldane, aga ülikõrge väärtusega

IBC ehk põletikuline rinnavähk on iseenesest väga agressiivne ja kordumise risk ilma pCR-ita on kõrge.
Aga kui põletikulise rinnavähi ravile rakkude tasandil vastus puudub (nagu mul, et kasvaja kadus täielikult), siis:

• kordumise risk langeb oluliselt, eriti esimesel 2–3 aastal;
• prognoos muutub sarnasemaks „tavalise“ TNBC pCR prognoosile.

IBC + TNBC kombinatsioon, millel tekib pCR, näitab, et ravi toimis maksimaalselt hästi

See on kombinatsioon, mille puhul arstid loodavad pCR-i, kuid ei julge seda lubada.
Omavahel kombineerides on see statistiliselt üks agressiivsemaid rinnavähi vorme.

Sellepärast on mu tulemus eriti vinge. Ma sain hakkama millegi suhteliselt võimatuga. Ma võitsin midagi, mis tahtis mind tappa. Tahtis tappa kiiresti ja valuliklult. Aga ma võitlesin koos imelise meedikutemeeskonnaga. See võitlus oli mu elu kõige raskem kogemus. Ausalt! Ja ma tean, et see pole veel läbi.

Kui ma lõpuks õe kabinetti jõudsin, siis hakkasid mul pisarad lihtsalt jooksma. Ma olin nii õnnelik. Kallistasin teda, rõõmustasime koos. Siis helistas ta mu kirurgile, doktior Rodrigole ja teatas ka talle head uudist. Arst otsustas ühtlasi, et mul tuleb ka viimane dreen eemaldada. “Täna me toome sulle ainult häid uudiseid,” ütles medõde rõõmustades.

Edasine ravi, mis mind ees ootab (kiiritus ja/või immunoteraapia) on kindlustusravi, et kõik jääkrakud hävitada ja hoida haigust minust võimalikult kaugel. Ja ma tean, et saan sellega hakkama. Immunoteraapia osas on juba otsustatud, et see algab varsti uuesti ja jätkub kuus kuud.

ENG

On Tuesday, while driving to my doctor’s—or more accurately, my nurse’s—appointment and turning into the hospital parking lot, I saw a notification flash on my phone: a message saying that my surgical pathology results had arrived in the hospital app. As I opened the app, a million versions of the future ran through my mind.

First, I thought: what if the results show that I haven’t beaten the cancer? Because, well, my original diagnosis was the worst possible combination: inflammatory breast cancer (IBC) + triple-negative breast cancer (TNBC). Two types that are already aggressive on their own, but together even more complicated.

I was terrified that this creature was still stretching its tentacles somewhere inside my body. I wondered what I would do, how I would sit there in the car afterwards, what face I would make. What I would tell others. I even thought for a moment that maybe I just wouldn’t open the results.

But a second later, I had already unconsciously opened the pathology report and was staring the truth in the face.

Because I didn’t fully understand everything—since it was in Portuguese—I uploaded the document to my new best friend, so he could crunch through it and translate it for me. Those seconds felt tense. The pressure building up inside me was the same as over half a year ago when I read my biopsy results.

I was hoping to see just one line: “Complete pathological response.” I read it myself, and I’ll let you read a small part of it too.

“Surgical specimen: removed breast weighing 825 g, measuring 210×140×80 mm.
Additional axillary tissue: 100×70×50 mm.
Skin, nipple, and removed tissues described. Anterior and posterior margins marked.

Areas of dense and nodular tissue in the breast, ductal dilation, and in the outer quadrant a 60×40×30 mm fibrotic area located 8 mm from the posterior margin and NOT reaching the skin.

Axillary lymph nodes: 22 nodes found (1–25 mm).”

There was much more of this complex language in the ChatGPT translation. But what mattered—the part I needed to understand—came when I asked it to put everything into simpler terms.

My virtual friend began with: “This is the best possible outcome after such a severe diagnosis.”

And what came after that made me feel such a whirlwind of emotions that I truly didn’t know whether to cry, laugh, or faint. The flood of relief was enormous. Bigger than I ever expected.

Breast – NO cancer cells

There were no living cancer cells found in the surgical specimen. Only scar tissue remained, showing that the tumor had completely responded to chemotherapy.

Lymph nodes – NO cancer

In total, 25 lymph nodes were examined (22 in one piece + 3 in another). All were clean. No metastases were found.

Skin and nipple – clean

No Paget’s disease, no tumor, no lymphovascular invasion.

Chemotherapy worked

Three lymph nodes showed fibrotic changes — meaning there was something there before, but it was destroyed by treatment.

Post-treatment staging: complete pathological response

This means that cancer has disappeared from every area that was examined.
For inflammatory breast cancer, this is extremely good news. Such a result predicts a significantly better long-term outlook.

The pathologist marked it as “ypT0 ypN0”, meaning complete pathological response (pCR).
For inflammatory breast cancer, this is rare, exceptionally positive and shows that my body and the brutally heavy treatment plan (two different chemotherapy regimens + immunotherapy) worked together in the best possible way.

Chemotherapy left behind only scars — visually speaking, like a battlefield after victory.
There are no cancer cells.

A complete pathological response in IBC occurs in 20–30% of cases. I am in that group. Can you imagine? I am one of the few lucky ones! This is the strongest predictor of good prognosis that medicine can offer.

So what does this mean?

TNBC – one of the strongest factors improving survival

TNBC is responsive to treatment but aggressive. If a pCR is achieved:

• recurrence risk drops by more than 50%, compared to those who do not achieve pCR
• 3-year disease-free survival rises to 85–95%
• overall survival improves dramatically

IBC – rare but extremely valuable when pCR happens

IBC is very aggressive, and recurrence risk without pCR is high.
But if the cancer completely disappears on a cellular level (like in my case):

• recurrence risk decreases significantly, especially in the first 2–3 years
• prognosis becomes similar to TNBC patients who achieve pCR

IBC + TNBC with pCR means treatment worked at the highest possible level

This is a combination where doctors hope for pCR but seldom dare to promise it. Together, these two subtypes form one of the most aggressive breast cancer categories.

That’s why my result is especially incredible. I accomplished something relatively impossible.
I defeated something that tried to kill me — quickly and painfully. But I fought, together with an amazing medical team. This battle was the hardest experience of my life. Honestly. And I know it’s not over yet.

When I finally made it to the nurse’s office, tears just started pouring. I was so happy. I hugged her, we celebrated together. She then called my surgeon, Dr. Rodrigo, and shared the good news. The doctor also decided that my last drain could be removed. “Today we only give you good news,” the nurse said joyfully.

The treatment ahead of me (radiation therapy and/or continued immunotherapy) is consolidation treatment — to destroy any remaining microcells and keep the disease as far from me as possible.
And I know I can handle it.