Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…
Category: minu võitlus vähiga
Everything has a purpose if you allow it
“Ausalt, ma ei uskunud seda. Ma lootsin, et vähirakke on alles jäänud vähe, aga ma ei julgenud loota, et sa saad täieliku ravivastuse, et vähk on kadunud,” ütles mu onkoloog ja selgitas ka selle mõtte tagamaad. Ta ei julgenud kõige positiivsemat stsenaariumit uskuda, sest lihtsalt mu vähk on selleks liiga agressiivne. Me rõõmustasime, kallistasime ja…
Ma ei teadnud, kas nutta, naerda või minestada / I didn’t know whether to cry, laugh, or faint
Teisipäeval arsti, või õigemini õe vastuvõtule sõites haigla parklasse keerates nägin, kuidas telefonis vilkus sõnum, mis andis märku, et haigla äppi olid laeknud mu operatsiooni patoloogia vastused. Äppi avades jõudis mu peast läbi käia miljon versiooni edasisest. Esiti mõtlesin, et mis siis, kui vastustest selgub, et ma ei ole vähist võitu saanud. Sest noh, minu…
Tahaks karjuda: Devour feculence / Wanna shout: Devour feculence
Operatsioonist on möödunud rohkem kui kaks nädalat. Ma tundsin end vahepeal hulga paremini, kui nüüd. Sellel on selge juurpõhjus – mina oma tegutsemistega. Mulle öeldi selgelt, et parema käega ei tohi ma mitte midagi tõsta, ei tohi mässata, ei tohi pikalt arvutis klõbistada. “Korraga võid arvutis olla 30-40 minutit ja siis võiksid vähemalt sama kaua,…
“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”
“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…
Operatsioon läks …. / Operation went …
Nüüd, kui operatsioonist on nädal möödunud, on vist paslik võtta see aeg ka kenasti paari sõnaga kokku. Noh, ütleme nii, et ma ootasin hullemat, kui see on. Nädal tagasi, 13. novembril, neljapäeva hommikul olin haiglas kell seitse kohal nagu viis kopikat. Söömata-joomata ja ruumis olijatest kõige suuremas elevuses tegelane. See ootusärevus ja õnn minus lihtsalt…
Kui suur jama peab ventikasse lendama ehk kuidas ma nägin kardinali / How Big the Mess Has to Be to Hit the Fan or How I Saw the Cardinal
Alustuseks tahan ma öelda, et sel aastal on vähki sulnud kolm inimest, kes on mu elu puudutanud. Jane, keda imetlesin aastaid. Mäletan selgelt seda 15aasta tagust päeva, mil kohtusin Jane ja Mardiga esimest korda. Nad mõlemad lummasid mind oma olemusega. Kuigi ühel hetkel jätkasid nad oma eluteed eraldi, sündis nende armastusest tütar. Kuigi me ei…
Väike valearvestus maksab nädala / A small miscalculation costs a week
Sain eile suure asjaga hakkama. Tegin algusest lõpuni üksi valmis kartulisalati. Jah, see on suur asi arvestades mu isutust, pidevat oksendamiseni ebameeldivaid iiveldushoogusid, mis kestavad tehelikult koguaeg. Lisaks sellele väsin ikka veel väga kiiresti. Tegin tegelikult salatit kolmes jaos. Kõigepeal, pärast kosutavat lõunaund panin kartulid ja munad keema (jah, porgandit ei pannud, sest ma ei…
Kuidas siis ka vahepeal läinud on? Räägime väsimusest, isutusest, kõhuhädadest ja kaaluteemadest / So, how have things been lately? Let’s talk about fatigue, no appetite, digestive drama, and the whole weight thing
Operatsiooniootus on mind teinud mõnevõrra (ootus)ärevaks. Ei, ära saa valesti aru, ma ei karda operatsiooni. Pigem ma ootan seda ja tahan, et see oleks juba toimunud. Ootan, et käes oleks juba operatsioonist taastumise faas. Mingil põhjusel ootan väga oma sünnipäeva, jõule, aasta lõppu. Heh, tõime eile isegi kuuse panipaigast välja ja riputasime sellele ehted külge….
See jama läheb sama jutiga edasi / This crap just keeps going on the same way
Ma vihkan kõhukinnisust. Kardan seda. Võiks öelda, et kardan seda paaniliselt. Alles nädal tagasi nutsin vetsus lahinal, kui üritasin kõhukinnisusest vabaneda ja nüüd istun sama probleemi otsas. Kõht on jälle neljandat, või isegi viiendat päeva kinni. Süüa tahaks ainult apelsini või midagi värsket. Joon võimalikult palju ja lihtsalt istun oma suures hirmus nagu mingis jaburas…
Imedemaa/Wonderland 