Rohkem kui kunagi varem / More than ever before

Kaks nädalat kiiritusravi on seljataga, nädal veel ees. Kiiritus on üks huvitav protseduur. Selles ruumis, kus kiiritust tehakse, on lisaks veel igasuguseid vidinaid, atribuute ja teiste patsientide keha järgi tehtud vorme. Ma ei oska neid suuri siniseid, ilmselt kipsist, asju muud moodi kirjeldada, kui kehavorme. Kuidas kiiritatu seal lamab, seda ma ei tea. Küll aga…

Valu ei tee sind tugevamaks. Ta teeb sind teadlikumaks / Pain does not make you stronger. It makes you more aware

Need jõulud olid kuidagi teistmoodi, kui tavaliselt. Olime kodus neljakesi: Nora, Elsa, David ja mina. Jah, pisike kutsu-Alma oli ka meiega ja jõulude lõpuks otsustas Juss, meie kass, ka koju tulla. Pigem puhkasime, tegime minimaalselt midagi kasulikku. Kui just välja arvata see väike sarjamaraton. Elsaga vaatasime koos ära uued “Stranger Thingsi” osad ja Davidiga jõudsime…

Lõhnab nagu hapnenud kitsepiim / Smells like soured goat’s milk

Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…

Everything has a purpose if you allow it

“Ausalt, ma ei uskunud seda. Ma lootsin, et vähirakke on alles jäänud vähe, aga ma ei julgenud loota, et sa saad täieliku ravivastuse, et vähk on kadunud,” ütles mu onkoloog ja selgitas ka selle mõtte tagamaad. Ta ei julgenud kõige positiivsemat stsenaariumit uskuda, sest lihtsalt mu vähk on selleks liiga agressiivne. Me rõõmustasime, kallistasime ja…

Tahaks karjuda: Devour feculence / Wanna shout: Devour feculence

Operatsioonist on möödunud rohkem kui kaks nädalat. Ma tundsin end vahepeal hulga paremini, kui nüüd. Sellel on selge juurpõhjus – mina oma tegutsemistega. Mulle öeldi selgelt, et parema käega ei tohi ma mitte midagi tõsta, ei tohi mässata, ei tohi pikalt arvutis klõbistada. “Korraga võid arvutis olla 30-40 minutit ja siis võiksid vähemalt sama kaua,…

“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”

“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…

Operatsioon läks …. / Operation went …

Nüüd, kui operatsioonist on nädal möödunud, on vist paslik võtta see aeg ka kenasti paari sõnaga kokku. Noh, ütleme nii, et ma ootasin hullemat, kui see on. Nädal tagasi, 13. novembril, neljapäeva hommikul olin haiglas kell seitse kohal nagu viis kopikat. Söömata-joomata ja ruumis olijatest kõige suuremas elevuses tegelane. See ootusärevus ja õnn minus lihtsalt…

Kui suur jama peab ventikasse lendama ehk kuidas ma nägin kardinali / How Big the Mess Has to Be to Hit the Fan or How I Saw the Cardinal

Alustuseks tahan ma öelda, et sel aastal on vähki sulnud kolm inimest, kes on mu elu puudutanud. Jane, keda imetlesin aastaid. Mäletan selgelt seda 15aasta tagust päeva, mil kohtusin Jane ja Mardiga esimest korda. Nad mõlemad lummasid mind oma olemusega. Kuigi ühel hetkel jätkasid nad oma eluteed eraldi, sündis nende armastusest tütar. Kuigi me ei…

Väike valearvestus maksab nädala / A small miscalculation costs a week

Sain eile suure asjaga hakkama. Tegin algusest lõpuni üksi valmis kartulisalati. Jah, see on suur asi arvestades mu isutust, pidevat oksendamiseni ebameeldivaid iiveldushoogusid, mis kestavad tehelikult koguaeg. Lisaks sellele väsin ikka veel väga kiiresti. Tegin tegelikult salatit kolmes jaos. Kõigepeal, pärast kosutavat lõunaund panin kartulid ja munad keema (jah, porgandit ei pannud, sest ma ei…