Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…
Category: emotsioonid
Tegelikult on mul tohutu hirm / Actually, I’m terrified
Juba haiglasoleku ajal tekkis mul üks hirm, millega mõtlesin silmitsi seista kolmapäeval, kui mul oli psühholoogi aeg. Rääkisime hoopis millestki muust, millele sain vähemalt oma peas lahenduse. Rääkides sellest hirmust. Ma kardan viimast keemiat. Kardan sellele järgnevaid nädalaid. Ma tean, et see on praegu viimane ja siis tuleb hakata valmistuma operatsiooniks. Ma ei karda operatsiooni….
Mul on juba ette jubedad süümekad / I already feel terribly guilty
Mingil öösel ärkasin jälle kella kahest, kolmest. tiksusin üleval, tegin tööd, jõin teed, kuigi igasugused maitsed olid sel hetkel kadunud, Pigem võiks öelda, et kõik maitses nagu alumiiniumlusikas. Kella 7-8 paiku hommikul hakkasin uuesti väsima. Päästeameti tellitud uuringut lugedes ja seda läbi närides mõtlesin, kas on ok, kui jõuan heal päeval valmis teha ühe loo,…
Kas doomscrollimine vähiteemadel aitab kaasa tervenemisele? / Does doomscrolling about cancer contribute to healing?
Teate, kui mõned inimesed doomscrollivad (ehk loevad ja otsivad infot) sõjateemasid, poliitikat, kõike sellega seonduvat. Siis, mida teen mina? Doomscrollin rinnavähiga seonduvat – nii kolmiknegatiivset kui invasiivset rinnavähki. Lappan “lehekülgede” kaupa teiste lugusid, ravi, toitumise, metastaaside, ellujäämise, vabanemise, surma, allaandmistunde ja kõige muu kohta. Loen teiste lugusid, loen nende ravi, kõrvalnähtude, uute leidude, paranemise kohta….
500 “Sõimusõnad ja törts ahastust”, palun! / 500 “Swear Words and a Dash of Despair,” please!
Tead ju küll seda hingematvat tunnet, kui tähed lendlevad silme-ees ja tahaks täiest kõrist karjuda: “T*raaaaaaaaaa!” ja veel mõne vandesõna sinna otsa, sest lõid just varba nii osavalt ära, et valu lõikab terava noana sellest vasaku jala kõige suuremast küünega kehaosast läbi. Aga ega sa siis kohe ei vaata, et mis juhtus, komberdad selle asemel…
Need heledad udusuled kaovad ikkagi peast / Those light downy feathers are disappearing from my head after all
Mingi ime läbi olid vahepeal mulle pähe kasvanud heledad juskui udusulekestest juuksed. Lootsin, et need elavad punase kuradi üle. Aga, tuhkagi, neid langeb nagu esimene lumi, mis ajab igal aastal kõik autojuhid paanikasse ja tekitab liikluses kaose. Ainult, et nüüd on see kaos mu padjal, mu käes, sest teadupärast on mul tekkinud komme oma peanuppu…
Vahepeale on hea saada ka häid uudiseid / It’s nice to receive good news in between as well
Alustuseks tahan hoopis rääkida ühest oma onkosemust. Helest, kes vajab abi selleks, et jääda elama. Ja mina väga tahan, et Hele jääks elama, sest meil on kokku leiptud kokteilitamine ükspuha millises maailmanurgas. Palun aidake Hele. Tema looga saab tutvuda tema Facebookis. Lisaks, palun aidake ka Terje Põvvatit! Palun aidake. Ma ei tunne Terjet ega ole…
“Võiks ka hullem olla” / “It could be worse”
Need pealkirjaks olevad sõnad lausus David ühele meie sõbrale mõni päev tagasi, aimamata, et see saab tõeks. Kuus päeva tagasi sain teise keemiaraviskeemi esimese doosi. Kohati tundub nagu oleks see läinud linnulennul, kohati tundub, et see venis nagu eksinud tigu mööda asfalti. Ma ei teagi, kas see, mida ma kirjutan, on mu keermiaravi ja vähi…
Kui sõbrad käivad külas / When friends come to visit
Kuigi reede oli mu jaoks natuke raske päev – meeletu kurnatus, natuke valus kurk, haiglas tunnike jälgimisel olekut, valgeliblesid tööle turgutav süst jne, siis otsustasime laupäeval ikkagi sõbrad külla kutsuda ja natuke grillida. Hommik algas üsna hästi. Energiat justkui jagus. Jaksasin isegi kaks masinatäit pesu pesta. Täna panin kolmanda ja eks me peame siin neljanda…
Millal see tuleb? /When will it come?
Ma tunnen seda haiguse raskust, tunnen seda haiguse nõrkust, tunnen jõuetust ja tunnen ka vahepeal seda, kuidas ligi hiilivad mõtted, mida meist keegi ei ole enamasti valmis mõtlema. Millal saabub surm? Aga veel suurem ja kõige olulisem küsimus on minu jaoks, millal tuleb täielik tervenemine? Sest see on see, mida ma tegelikult ootan. Millal saab…
Imedemaa/Wonderland 