Ma olen viimasel ajal järjest selgemini oma terapeudi ja psühholoogi abiga saanud aru, et mul on üks ülisuur probleem – ma ei meeldi endale ja mul on null usku endasse. See minapilt, millest ka varem olen rääkinud, on mul ikka veel väga paigast ära, aga ma teen selle kallal tööd. Teen enda ja oma suhete…
Category: body image
Õnneks minu tissid maksab kindlustus kinni / Luckily, my insurance pays for my boobs
Tegelikult ei plaaninud ma seda postitust täna lõpuni kirjutada. Plaanisin Maru homseks sünnipäevapeoks ette valmistada umbes 90 singi-juustu pirukat, hunniku küüslaugu-juusturulle, teha valmis tordi ning keeta salati jaoks kartulid ja munad. Plaanis oli ka kõvem koristustöö ette võtta, sest Patrickul tuleb täna Eestist sõber siia nädalaks. Tahan veel homseks maksimaalselt asju valmis saada…. aga, siis…
Valu ei tee sind tugevamaks. Ta teeb sind teadlikumaks / Pain does not make you stronger. It makes you more aware
Need jõulud olid kuidagi teistmoodi, kui tavaliselt. Olime kodus neljakesi: Nora, Elsa, David ja mina. Jah, pisike kutsu-Alma oli ka meiega ja jõulude lõpuks otsustas Juss, meie kass, ka koju tulla. Pigem puhkasime, tegime minimaalselt midagi kasulikku. Kui just välja arvata see väike sarjamaraton. Elsaga vaatasime koos ära uued “Stranger Thingsi” osad ja Davidiga jõudsime…
Lõhnab nagu hapnenud kitsepiim / Smells like soured goat’s milk
Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…
Tahaks karjuda: Devour feculence / Wanna shout: Devour feculence
Operatsioonist on möödunud rohkem kui kaks nädalat. Ma tundsin end vahepeal hulga paremini, kui nüüd. Sellel on selge juurpõhjus – mina oma tegutsemistega. Mulle öeldi selgelt, et parema käega ei tohi ma mitte midagi tõsta, ei tohi mässata, ei tohi pikalt arvutis klõbistada. “Korraga võid arvutis olla 30-40 minutit ja siis võiksid vähemalt sama kaua,…
Ood rõõmule, geenitesti tulemused ja mida ütles kirurg operatsiooni kohta / Ode to Joy, Genetic Test Results, and What the Surgeon Said About the Operation
Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…
Tegelikult on mul tohutu hirm / Actually, I’m terrified
Juba haiglasoleku ajal tekkis mul üks hirm, millega mõtlesin silmitsi seista kolmapäeval, kui mul oli psühholoogi aeg. Rääkisime hoopis millestki muust, millele sain vähemalt oma peas lahenduse. Rääkides sellest hirmust. Ma kardan viimast keemiat. Kardan sellele järgnevaid nädalaid. Ma tean, et see on praegu viimane ja siis tuleb hakata valmistuma operatsiooniks. Ma ei karda operatsiooni….
Need heledad udusuled kaovad ikkagi peast / Those light downy feathers are disappearing from my head after all
Mingi ime läbi olid vahepeal mulle pähe kasvanud heledad juskui udusulekestest juuksed. Lootsin, et need elavad punase kuradi üle. Aga, tuhkagi, neid langeb nagu esimene lumi, mis ajab igal aastal kõik autojuhid paanikasse ja tekitab liikluses kaose. Ainult, et nüüd on see kaos mu padjal, mu käes, sest teadupärast on mul tekkinud komme oma peanuppu…
Millal see tuleb? /When will it come?
Ma tunnen seda haiguse raskust, tunnen seda haiguse nõrkust, tunnen jõuetust ja tunnen ka vahepeal seda, kuidas ligi hiilivad mõtted, mida meist keegi ei ole enamasti valmis mõtlema. Millal saabub surm? Aga veel suurem ja kõige olulisem küsimus on minu jaoks, millal tuleb täielik tervenemine? Sest see on see, mida ma tegelikult ootan. Millal saab…
Imedemaa/Wonderland 