Kui Maru veel lasteaias käis, siis juhtus nii, et ma ei jõudnud ühelegi lasteaia emadepäevakontserdile. Miks? Ma olin lihtsalt iga kord just siis komandeeringus. Eelmisel kevadel, kui Elsa viimast kuud end mu kõhus peitis, oli võimalus minna empsidele mõeldud peole. Siis jäi aga Maru haigeks ja ikka ei läinud me peole. Aga pole hullu. Sel…

Andsin pühapäeva õhtul Cascaisis Deja Lu raamatupoest välja astudes endale ja pooleldi ka seal tööl olnud naisele lubaduse, et kui aasta pärast keel suus, siis lähen sinna vabatahtlikuks. Ühesõnaga, jätsime Davidiga viimase nädala jooksul kahte vanade raamatute ja ühte uute raamatute poodi hunniku raha. Vastu saime hunniku erinevaid teoseid. Lasteraamatuid, Davidile prantsuse-portugali sõnastiku, mulle piltide…

Eile, 1.mail, sai meil Davidiga täpselt pool aastat abielus oldud. Hämmastaval kombel pole me veel üksteisest tüdinud. Ma ei tea, kuidas temaga on, aga mina võin küll julgelt kinnitada, et mehega, kes suudab minuga selliseid liftinalju teha, nagu tema, on lausa lust abielus olla. Milles siis seisnes liftinali? Noh, teate, siin Portugalis on päris mitmed…

Väikesed lapsed kõik magavad juba, Minagi magama jään. Head ööd autod, tuul, kiisu ja tuba; Unes teid, unes teid kindlasti näen. Just selle vist kõigile eestimaalastele tuttava unelaulu salmi saatel ärkasin ma hommikusest unest. David oli juba tööle läinud, kuid Elsa põõnas veel magusalt mu kaisus hetkel, mil minu peas kostusid unesegased ja pisut rahustavad…

Kui me veel teismelised olime, siis meeldisid meile Reelikaga ülemõistuse palju sellised Briti kooslused nagu Ash ja the Verve. Iga kord, kui ma neid kuulan, tuleb mulle meelde see tiineka-aeg. Need tunded, lõhnad, tajumine, isegi need totakad oranžid püksid ja veidrad sinised kulmud. Rohkem, kui need eelmainitud Briti bändid, oli oma koha minu muusikasüdames leidnud…

Tegelikult jõudsime juba eile emaga Türgist tagasi, aga kuna mu viimased kolm päeva on kulgenud suuresti päikesepõletuse ja magamise tähe all, siis jõuan oma muljetamisega päris õiget algust teha alles nüüd. Selle reisi tunnuslause vähemalt minu jaoks on kindlasti “kõik, mis sai valesti minna, läks valesti”. Pikemalt ei peagi seda seletama. Esiteks põlesin ma kahe…

Nüüd on siis käes see aeg, kui istume emaga Türgis Sides. Algul kohale jõudes ei teadnud esiti, kas kell 2 öösel nutta või naerda. Muidu väga ok hotellis puudusid voodist tekid. Võtsime siis ühe teki kapist ja palusime vastuvõtust endale teise teki tuua. Lõpuks, 30 minutit hiljem, kui olin ise juba koridori luusima läinud, sain…

Käisime hiljuti Lissaboni okeanaariumis. Vat see on koht, kus ma võiksin vabalt tööd teha, kui miskit muud silmapiiril ei ole. Ma võiksin seal hea meelega pingviine, naljakaid suurema kasti mõõtu kalu või kasvõi merisaarmaid toita. Ma armastaksin neid kõiki ühtemoodi siiralt ja palavalt. Minu ja Elsa jaoks oli see teine kord käia okeanaariumis, Davidi jaoks…

Kuigi alles algas kevad, siis tegelikult ootan ma juba kannatamatult sügist. Miks? Eks ikka selleks, et siis saab mingit laadi rutiini taas paika loksutada. Siis saab täiel rinnal hakata elama Portugali-elu. Senimaani koosneb kõik suurest igatsusest, lendamisest, üksiolekust. Olgu, mina olen lastega siin ja vanaemad-vanaisa on suurepärane tugigrupp, aga kuidagi nukker on üksi seda äia…