Kuigi alles algas kevad, siis tegelikult ootan ma juba kannatamatult sügist. Miks? Eks ikka selleks, et siis saab mingit laadi rutiini taas paika loksutada. Siis saab täiel rinnal hakata elama Portugali-elu.

Senimaani koosneb kõik suurest igatsusest, lendamisest, üksiolekust. Olgu, mina olen lastega siin ja vanaemad-vanaisa on suurepärane tugigrupp, aga kuidagi nukker on üksi seda äia ehitatud riiulisüsteemi sättida ning nuputada, mis tuleb sügiseks Portugali vedada ja mis jääb siia.

Õnneks aitab lastega möllamine ja kool ning killuke tööd seda igatsust peletada. Kooli osas pean ütlema, et tegin väga õige valiku. Puitesemete restaureerimine läheb nii suure hooga, et olen suutnud korda teha ühe tavalisema pooleks istutud tooli, Maarjakasest uhkema tooli, mida esmakordselt kasutati istumiseks õpetaja hinnangul juba eelmise sajandi alguse poole ning Laagrist pärit köögisaare tööpinna.

Maarjakasest tooliga läks veel nii hästi, et sellel oli säilinud ka tagumikualune originaalpõhi. Seega hurraa, lihvisin seda pisut, panin uue pehmenduse ja katteriide ning võtsin ette järgmise projekti. Kummuti.

Sel nädalavahetusel tuleb leida kummutile õige pikkusega sahtlisiinid, värv ja muu pudi-padi.

Tegelikult on lausa uskumatu, kui väga mulle kogu see puiduga toimetamine ja mööbli restaureerimine meeldib. Lihvimistolm on miski, mis kohati häirib, aga samas on ikka hea tunne küll, kui pärast mitmetunnist käsitsi ja masinatega lihvimist on materjal nii korras, et lust lausa vaadata. No ja ega lihvimine pole siis ainus, mida ma seal õppinud olen. Uue kattematerjali pealepanek, erinevate puidu tugevdamise, parandamise ja iluvigade likvideerimisvõimaluste endale selgeks tegemine ning viimistlusvahendite laia maailmaga tutvumine. Sellega ei saa loetelu veel läbi. Järgmisel nädalal saan siis sahtlisiini paigaldamise ja vana sahtliaugu parandamise selgeks. Lõbus.

Ükski nendest asjadest meiega Portugali kaasa ei tule. Kõik jääb siia. Õigupoolest on kummut ja lauaplaat niikuinii ema juurest toodud, need rändavad tema juurde tagasi. Tegelikult tahaksin ma ka korda tehtud toolid ema juurde viia, sest tulevaste võimalike üürnike, kesiganes nad olema saavad, hooldada ma neid jätta ei taha.