14 868

Tegelikult oli see natuke valus, kui kardioloog selle umbes 20-minutilise uuringu ajal korduvalt ultraheliandurit mulle ribide vahele surus ja ikka sama küsimust küsis. “Kas sa nüüd tunned?” “Ei, ei tunne,” vastasin talle igal korral. Korra muidugi tekkis see juba tuttav tunne, et süda tahab kurgust välja hüpata ja pigem seal mao piirkonnas on misiganes ravi…

Kui vesi ka ei maitse / Even water doesn’t taste good anymore

Ma olen kõigi nende ravimite ja immunoteraapiaga jõudnud jälle punkti, kus kõik ajab südame pahaks. Isegi need vähesed asjad, mis enne maitsesid, ei taha nüüd enam väga hästi alla minna. Pideva iivelduse ja kõht korraga kinni-lahti foonil ei maitse näiteks mulle enam ka lihtne vesi – tulgu see pudelist või kraanist, ikka on sellel juures…

Õnneks minu tissid maksab kindlustus kinni / Luckily, my insurance pays for my boobs

Tegelikult ei plaaninud ma seda postitust täna lõpuni kirjutada. Plaanisin Maru homseks sünnipäevapeoks ette valmistada umbes 90 singi-juustu pirukat, hunniku küüslaugu-juusturulle, teha valmis tordi ning keeta salati jaoks kartulid ja munad. Plaanis oli ka kõvem koristustöö ette võtta, sest Patrickul tuleb täna Eestist sõber siia nädalaks. Tahan veel homseks maksimaalselt asju valmis saada…. aga, siis…

Lõhnab nagu hapnenud kitsepiim / Smells like soured goat’s milk

Mul on viimasel ajal jälle ravi jätkudes tekkinud suurem probleem erinevate aroomidega. Tegelikult on see probleem olnud alates keemiaravi algusest varasuvel, aga nüüd on see taas võimendunud. Ükspäev pidin Uberis oksendama hakkama, sest seal ei olnud mitte mingisugust õhku ja kõik haises suitsu ja läppunud värgi järgi. Reede hommikul, kui olin endale teinud tassi kohvi…

Everything has a purpose if you allow it

“Ausalt, ma ei uskunud seda. Ma lootsin, et vähirakke on alles jäänud vähe, aga ma ei julgenud loota, et sa saad täieliku ravivastuse, et vähk on kadunud,” ütles mu onkoloog ja selgitas ka selle mõtte tagamaad. Ta ei julgenud kõige positiivsemat stsenaariumit uskuda, sest lihtsalt mu vähk on selleks liiga agressiivne. Me rõõmustasime, kallistasime ja…

“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”

“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…

Kui suur jama peab ventikasse lendama ehk kuidas ma nägin kardinali / How Big the Mess Has to Be to Hit the Fan or How I Saw the Cardinal

Alustuseks tahan ma öelda, et sel aastal on vähki sulnud kolm inimest, kes on mu elu puudutanud. Jane, keda imetlesin aastaid. Mäletan selgelt seda 15aasta tagust päeva, mil kohtusin Jane ja Mardiga esimest korda. Nad mõlemad lummasid mind oma olemusega. Kuigi ühel hetkel jätkasid nad oma eluteed eraldi, sündis nende armastusest tütar. Kuigi me ei…