Kui vähk minust jagu ei saanud, siis tundub, et see teine asi saab / If cancer couldn’t take me down, it seems this other thing just might

Väljas on 26 kraadi sooja. Vähemalt sellist numbrit näitab mu telefoni ilmaäpp. Päike paistab, soe on, linnud laulavad ja isegi naabri koer on täna kuidagi vähem lärmakas. Meie enda koerast rääkimata. Alma on lääbakil ja on enamuse päevast otsinud varianti, kuidas mulle kaissu pugeda. Ma kujutan ette, et päikese käes tuleb kena +35 kindlasti ka…

Kas üldse kõlbab hädaldada? / Is it even acceptable to complain?

Eile õhtul vajusin voodisse olles läbi nagu Läti raha, või vähemalt nii armastatakse öelda. Päev oli olnud nii raske, et iga hingetõmme tundus võitlusena ja iga samm muutus koormaks. Aga, mu mõistus karjus samaaegselt: mida sa virised! Sa pole ainus haige, vähihaigeid on mustmiljon ja neil kõigil on halb, aga nad ei virise niimoodi nagu…

Täna tundsin vist esimest korda seda, millest nad räägivad / Today, I think I felt for the first time what they’re always talking about

Teisipäevane keemia, nagu ma juba kirjutasin, läks hästi. Ma tundsin end hästi, tugevalt. Aeg lendas. Aga eilne ja tänane on olnud nagu üks lõputu Cooper’s Hill Cheese-Rolling & Wake, teate küll see Inglismaal igal kevadel toimuv juustukera ja inimeste mäest alla veeremise võistlus, kus põhimõtteiliselt sul puudub kontroll kiiruse ja selle üle, mis su kehaga…

Miks keegi ei hoiatanud selle eest? / Why didn’t anyone warn me about it?

Ma olen nüüdseks lugenud selle kohta, mis on keemiaravi kõrvalnähud, sellest, kui raske see võib olla füüsiliselt. Aga, miks keegi ei hoiatanud selle eest, mis toimub su peas. Kui kergelt sa võid närvi minna, kui kergelt võib tekkida ootamatu ärevus. Kui lihtsalt võib tekkida tahtmine ka kassi peale karjuda ja talle käratada: “Ole ometi vait,…