Pole juba ammu midagi kirjutanud. Põhjus selleks on üsna lihtne. Hakkasin tööle. Täiskohaga. Lisaks sellele kirjutan sama grupi, kus täiskohaga toimetan, ühte maakonnakasse aeg-ajalt vahvaid lugusid sealsetest inimestest ja tegemistest. Täitsa mõnus toimetamine on. Jõulueri tasub oodata. Sinna tuleb igasugu vahvaid lugusid. Sellega seoses võite minuga oma jõulutraditsioone jagada. Ja näiteks rääkida, kui helded annetajad…

Eelmisel pühapäeval käisime Davidi ja Elsaga Coimbras. Saime seal kokku Davidi sõbra, tema naise ja nende lapsega. Vahva päev koos eestlastega sai alguse Coimbra ülikoolilinnakus ja muuseumide vahetus läheduses. Meil oli nimelt lootus külastada Portugali vanimat raamatukogu, botaanikaaeda ja veel hulga teisi muuseume. Neist ühtegi me ei jõudnud, sest linnas toimus samal päeval rebaste ristimine….

Naljakas mõelda, aga mõjutab küll. Nimelt pidi Brexiti segaduse tõttu töölt ajutiselt lahkuma Maru klassijuhataja Mrs Barty-King. Jap, nii juhtus. Vahval ja vahetul naisel, kel on kogemust maailma eripaigus laste õpetamisega, tuli teadmata ajaks oma Londoni koju naasta, sest neil ei õnnestu Brexitist tingitud segasel kinnisvaraturul oma maja müüa. Lisaks on nad juba praeguseks kaotanud…

“Vabandust, aga selliste saabastega sõidan ma oma mootorrattaga. Ja need, need tõmban ma jalga siis, kui oma kujuteldava hobusega ratsutan. Need on ju kauboisaapad. Naised, see siin on kool, mitte mingi moedemonstratsioon,” ahastas direktor. Need on siis umbes sellised saapad nagu prouad näitasid: Ma olin istunud ruumis, kus vaieldi selle üle, milliste jalatsitega tohivad lapsed…

Sissejuhatuseks võib öelda, et Davidil on järgmine lõikus tasuta ja mina lahkusin salongist pisarad silmis. Ma hakkasin tegelikult juba juuksuritoolis nutma. Aga, alustame algusest. Ma tegin siin Portugalis hullu taustauuringu ja otsisin välja ühe hea juuksuri, kelle juurde meil õnnestus Patrickule aeg saada. Õnnelik tema. Clinti kohta öeldi, et ta on tõeline imemees. Cascaisi piirkonna…

Käisime koos kahe teise Eesti perega Badoca safaripargis. Terve päev puhtakujulist õues lõbutsemist vürtsitatud erinevate naljadega. “Mul ei ole aega teiega inglise keeles rääkida,” ütles giid, kes meid traktorivagunites mööda safarit vedas, meile tegelikult. Ta peatus, nagu kord ja kohus, iga loomaseltskonna juures ning jutustas neist pikalt. Mida ta rääkis? Ausalt, pole aimugi, sest ma…

Tegin siin elus esimest korda ise leiba. Miks harjutada selle eestlasele nii tavapärase kõhutäite tegu Eestis, kui seda saab teha Portugalis. Lõppkokkuvõttes tegin leiba kolm päeva. Laupäeva päeval panin Helinilt saadud juuretise vee ja rukkijahuga eelkerkima või mullitama, või noh, saate aru küll, mida tegema. Võtsin veel igaks juhuks Evelin Ilvese leivaraamatu ja nami-nami retseptikogust…

Kujuta ette situatsiooni, kus kraamite abikaasaga kööki, panete nõud masinasse, toidu külmikusse, lapsed on kõik oma tubades, kes pikutab niisama, kes suhtleb oma eesti sõpradega, kes juba magab ja laupäeva õhtule kohasena isutab sul pokaali veini järele. Abikaasa võtab külmikust rose vahuveini muheledes sinna juurde:”Sellel on oht olla magus, nagu sinagi!”. “Ei tea, mis ta…

Umbes nii kaua võttis mul aega, et teisipäeva hommikul end voodis lebades koguda ning võtta unesegasena vastu otsus haarata poiste kooli lapsevanemate klubis aktiivne roll. Kes ma siis nüüd siin Portugalis olen? Oeirase Rahvusvahelise Kooli Year 3 (meie mõistes siis kolmas klass) lapsevanemate esindaja suhtluses kooliga. Jube segane seletus, aga ühesõnaga justkui nagu hoolekogu liige,…

Täna alustasid meie poisid Patrick ja Maru Portugali Oeiras International Schoolis uut õppeaastat. Saatsime nad hommikul lehvituste saatel koolibussile ja sõitsime siis ise pool tundi hiljem ka kooli. Koolibussi peatumiskohaga oli natuke probleeme, aga ma usun, et saame selle esimese nädalaga paika. Teate, see kool tundub vähemalt esialgu olevat nagu oaas keset kõrbe. Nende õpetamismeetodid…