Täna alustasid meie poisid Patrick ja Maru Portugali Oeiras International Schoolis uut õppeaastat.

Saatsime nad hommikul lehvituste saatel koolibussile ja sõitsime siis ise pool tundi hiljem ka kooli.

Koolibussi peatumiskohaga oli natuke probleeme, aga ma usun, et saame selle esimese nädalaga paika.

Teate, see kool tundub vähemalt esialgu olevat nagu oaas keset kõrbe. Nende õpetamismeetodid ja vaated sellele, kuidas lapsi inspireerida.

Mulle väga meeldib ka direktori suhtumine. Paar tsitaati tema tänasest kõnest.

“Ei ole hullu, kui sa ei tea kohe, mida lisaks õppimisele teha tahad. Sa võid selleni jõuda alles paari kuu pärast ja see on täiesti okei. Me oleme seni ja ka siis siin sinu jaoks olemas.” Selle tsitaadiga inspireeris direktor lapsi mõtlema, millise projektiga lisaks õppimisele tegeleda. Varasemalt näiteks ka Kairos ja Kapplinnas rahvusvahelisi koole juhtinud direktor on varasemalt näinud, kuidas õpilased on projektide raames alustanud inimõiguste eest võitlevate organisatsioonidega või kasvõi hakanud pidama mesitarusid ja sealsest saagist õppinud tegema näiteks loodussõbralikke kreeme, vahasid, toitu jne.

“See siin on teistmoodi kool. Meie ehitame ja täidame siin unistusi!”

Lastele õpetatakse lisaks kohustuslikule tunniplaanile omavahelist suhtlemist, aidatakse aru saada, kuidas eristada internetis leiduvast infost valeuudis ja tõde.

Patricku sõnul on kõik sallivad, viisakad ja sõbralikud.

Reedel oli meie poistel ka selline esimene tutvumispäev, kus kohtuti teiste uute koolikaaslastega ja õpetajatega. Mõlemad poisid tulid sealt ära väga ülevate emotsioonidega.

Maru kiitis, et leidis endale isegi juba esimese sõbra Uus-Meeemaalt pärit Harry.

Niinimetatud koolivälise kohustusliku lisategevusena on igal õpilasel võimalus osaleda kunstiteraapia tunnis, õppida aiapidamist, aidata kanseldada koolis elavaid loomi. Jah, nende koolis elavad kukk, kanad, jänesed, kitsed ning eesel ja poni.

Muidugi on ka võimalus tegeleda erinevate spordialadega, käsitööga või näiteks robootika või videomängude ja produtseerimisega.

Ahjaa, ja aasta lõpus etendub koolis suur muusikal, kus ma loodan, et meie hea lauluoskusega Patrick ka ikka rolli saab. Teatrikooli suvelaagri muusikalis oli tal Silver-Ükssilma roll.

Aga kooli juurde tagasi. Eks meie esimene mulje on väga hea. Esiti tundub kool valikusolnutest parim. Kindlasti tuleb ajaga välja ka asju, mille üle me eriti ei rõõmusta, ehk isegi muriseme pisut, aga praegu võib öelda, et poisid saavad elus juurde hildamatu kogemuse ja võimaluse õppida parimas koolis. Nüüd on nende ja ka meie asi, et nad seda võimalust maksimaalselt kasutaksid. Ausalt, ma tahaksin ise poiste uues koolis käia!

Õnneks on lapsevanematel igal kuul võimalus koolis natuke aega veeta koos teiste vanematega. Lapsevanemate klubi tundub olevat väga aktiivne, mistõttu on igas kuus võimalik ka kooliväliselt kohtuda ja erinevatel üritustel või ekskursioonidel, näitustel jne koos käia. Väike Oeirase kommuun, võiks vist selle kohta öelda.

Esimest korda küsitakse kooli poolt igalt lapsevanemalt arvamust ja mõtteid, kuidas luua selline keskkond, et laps saab maksimumi. Mida meie ootame koolilt. Mida tahame, et nad teeksid lapse heaks. Mis on lapse nõrkused ja tugevused. Jne.

Ma olen poiste peale pisut kade ka ses osas, milline on nende kooli väline olemus. Vana maamõis maalilises orus. Seetõttu leiab seal kõik vanale maamõise omased kohad. Teeb igatahes silmad ette Mustamäe magalarajooni keskmes asuvale keskkoolile

Noh, mis arvate, seal koolis tahaks ju ise ka käia!