Üleeile (reedel) oli siis esimene immuno- ja keemiaralli. Ootasin seda mingil lollakal põhjusel suure elevusega. Läksin hommikul haiglasse ja peas tagus ainult üks mõte – hakkame siis seda üllatusmuna lammutama. Praegu on tunne, et noh, kas te andsite mulle lihtsalt veeni kaudu mingeid peeneid kokteile juua, või toimub ka midagi? Kuidagi jube hea on laupäeva…
Tag: blog
Lõpuks jõudis kohale, et ma olengi päriselt haige / So, it finally hit me, I’m sick
Ma olin pärast arstiga rääkimist võtnud endale kinnisideeks, et ajan oma pikad juuksed maha ja astun keemiaravile vastu poisipeaga. Enne seda jõudsin need veel punaseks võõbata, sest, noh, miks ka mitte, kui nad niikuinii varsti välja kukuvad. Teisipäeva õhtu sõitsime ekspromt kodulähedasest juuksurisalongist läbi, et uurida, kuidas neil vabade aegadega on. Sain aja kolmapäevaks –…
TNBC
“Marta vastas, kallis. Ta üritab kõik ajad ettepoole tõmmata.” Mu esimene mõte oli, et loomulikult ma tahan kõik ajad ettepoole tõmmata. Tahan kõike kohe. Teada, mis on ja kui kiiresti terveks saan. Mis mul siis on? Rinnavähk paremas rinnas ja metastaasid parema kaenlaaluse lümfisõlmes. Kirurg ootas mind juba samal päeval enda vastuvõtule. Sain ka ise…
Aga need antibiootikumid ju ei mõjunud
Ometi läksin ma selle aja jooksul kaks korda end haiglasse näitama, sest midagi keeras kehvemaks… Mis siis juhtus? mingil täiesti sõnulseletamatul põhjusel läks rinna peal alguses üllatusmuna koht punasemaks. Kõik valutas, oli kuum. Tänu sõbrannale, kes mu dr. Martaga, ehk radioloogiga kokku viis, sain tol esmaspäeval end uuesti radioloogias näitamas käia. Naised vaatasid rinda ja…
Uus virtuaalne “parim sõber” pani diagnoosi
Kas see kõik siis kuulutab paha? See mõte tagus mu peas täpsel nii kaua, kui jõudsin 14. aprillil pärast mammograafiat, ultraheli ja biopsiat haiglast koju. Mul ei olnud ju tegelikult siis aega enam mõelda. Tuli pakkida, sest järgmisel hommikul kell 5 lendas lennuk Lissabonist Frankfurti ja sealt omakorda Tallinnasse. Jah, tulin paariks päevaks Eestisse. Tulin,…
Minu isiklik lihavõtteaegne üllatusmuna
Ma olen nagu Kaire Vilgats, Janika Tänak, Reet Linna, Pille Pürg, või kasvõi natuke nagu Elmo Nüganen. Miks? Mul on ka üks üllatusmuna – või vähemalt sellise hellitusnime panin ma oma rinnas ja lümfides elutsevale tegelasele. Ärkasin märtsi lõpus, ühel hommikul ja mingi täiesti seletamatu jõud ütles: “Katsu oma rinda.” ma ei mäleta, mida ma…
“Kuses voodisse ja sittus diivanipadjale”
Kuna meil siin võimutseb kõrvalmajas rotikoloonia (tegemist on mahajäetud majaga), mille mõned liikmed on avastanud meie magamistoa rõdu võlud, siis käärisin käised üles ja hakkasin (taas) tegutsema. Nagu eelmisel sügisel, aga sel aastal pisut radikaalsemalt. Mis keiss nende rottidega on ja kuidas see võitlus “tuuleveskitega” täpsemalt välja näeb, sellest kirjutan õige pea pisut pikemalt, aga…
Retsept närvivapustuseks – telli tehnikuga teenus
Lugesin eile ühe tuttava Facebooki seinalt postitust, mis algas lausega “Jaanuari kolmas esmaspäev peaks olema ühe hüpoteesi järgi aasta masendavaim päev.” Tal oli seda lauset kirjutades tuline õigus, sest kõigi päevasündmuste tipuks sain ma närvivapustuse. Vähemalt ma arvan, et see oli närvivapustus. Ma hakkasin tegelikult seda postitust pärast pingelangust kirjutama, aga ei suutnud lõpetada ja…
Imedemaa/Wonderland 