“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”

“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…

Kuidas siis ka vahepeal läinud on? Räägime väsimusest, isutusest, kõhuhädadest ja kaaluteemadest / So, how have things been lately? Let’s talk about fatigue, no appetite, digestive drama, and the whole weight thing

Operatsiooniootus on mind teinud mõnevõrra (ootus)ärevaks. Ei, ära saa valesti aru, ma ei karda operatsiooni. Pigem ma ootan seda ja tahan, et see oleks juba toimunud. Ootan, et käes oleks juba operatsioonist taastumise faas. Mingil põhjusel ootan väga oma sünnipäeva, jõule, aasta lõppu. Heh, tõime eile isegi kuuse panipaigast välja ja riputasime sellele ehted külge….

Ood rõõmule, geenitesti tulemused ja mida ütles kirurg operatsiooni kohta / Ode to Joy, Genetic Test Results, and What the Surgeon Said About the Operation

Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…

Tegelikult on mul tohutu hirm / Actually, I’m terrified

Juba haiglasoleku ajal tekkis mul üks hirm, millega mõtlesin silmitsi seista kolmapäeval, kui mul oli psühholoogi aeg. Rääkisime hoopis millestki muust, millele sain vähemalt oma peas lahenduse. Rääkides sellest hirmust. Ma kardan viimast keemiat. Kardan sellele järgnevaid nädalaid. Ma tean, et see on praegu viimane ja siis tuleb hakata valmistuma operatsiooniks. Ma ei karda operatsiooni….

Millal see tuleb? /When will it come?

Ma tunnen seda haiguse raskust, tunnen seda haiguse nõrkust, tunnen jõuetust ja tunnen ka vahepeal seda, kuidas ligi hiilivad mõtted, mida meist keegi ei ole enamasti valmis mõtlema. Millal saabub surm? Aga veel suurem ja kõige olulisem küsimus on minu jaoks, millal tuleb täielik tervenemine? Sest see on see, mida ma tegelikult ootan. Millal saab…