Pühapäeval suri mu vanaema Aive Villak. Ta oli justkui viimane lüli millegagi, mida nüüd enam ei ole. Mul ei ole enam ühtegi vanavanemat. Vanaema ei helista mulle enam kunagi ja ei soovi sünnipäevaks õnne. Ta ei soovi enam kunagi minu lastele sünnipäevaks õnne. Ta ei helista mulle enam mitte kunagi ja mina ei helista talle…
Category: pere
Ood rõõmule, geenitesti tulemused ja mida ütles kirurg operatsiooni kohta / Ode to Joy, Genetic Test Results, and What the Surgeon Said About the Operation
Te ei kujuta ette, milline eufooria mind eile tabas, kui sain aru, et see oli mu viimane keemiaravi. Mul oli tunne, et tahaks oma õnne kõigile sajal erineval moel tõestada. Tahaks joosta maratoni, möllata aias, teha tänutäheks koogi, hõisata maailma äärelt (Cabo da rocalt), et nüüd on kõik. See oli viimane keemiaravi! Lõpuks ometi on…
Need heledad udusuled kaovad ikkagi peast / Those light downy feathers are disappearing from my head after all
Mingi ime läbi olid vahepeal mulle pähe kasvanud heledad juskui udusulekestest juuksed. Lootsin, et need elavad punase kuradi üle. Aga, tuhkagi, neid langeb nagu esimene lumi, mis ajab igal aastal kõik autojuhid paanikasse ja tekitab liikluses kaose. Ainult, et nüüd on see kaos mu padjal, mu käes, sest teadupärast on mul tekkinud komme oma peanuppu…
Millal see tuleb? /When will it come?
Ma tunnen seda haiguse raskust, tunnen seda haiguse nõrkust, tunnen jõuetust ja tunnen ka vahepeal seda, kuidas ligi hiilivad mõtted, mida meist keegi ei ole enamasti valmis mõtlema. Millal saabub surm? Aga veel suurem ja kõige olulisem küsimus on minu jaoks, millal tuleb täielik tervenemine? Sest see on see, mida ma tegelikult ootan. Millal saab…
Kui väsinud ja läbi ma tegelikult olen ehk mu tavaline päev / How tired and worn out I really am. My typical day
Kui küsida mu käest, kui väsinud ma keemiasessioonide vahel olen, siis iga korraga väsin aina rohkem ja taastumine on üha keerulisem. Iga vähihaige jaoks on kogemus erinev. Tean näiteks naist, kes saab/sai oluliselt vähem keemiaravi kui mina ja jaksas kolm korda nädalas jooksmas käia. Kui hädise käpardina ma end tunnen, et ei jaksa olla sama…
11. keemia tehtud: miks keegi ei hoiatanud, et iga korraga läheb kõik ainult raskemaks?
Õigus küll, arst hoiatas. Seega, mida ma vingun. Mõtlesin alguses, et panen kõik kohe reede õhtul kirja, et oleks värskelt meeles. Võtsin just rohud sisse, ka iiveldusevastased, sest ikka veel on süda paha. Aga, mõtlesin, et paneks juba reede õhtul kirja, oleks värskelt meeles see, kuidas ma juba õhtu enne mõtlesin, mida ilusat sel korral…
Kiri mu lastele / A Letter to my Children
Lisaks niisama arstide vahet voorimisele käin ma ka psühholoogi juures. See naine, kelle onkoloogia osakonna assistent Monica mu teele juhatas on lihtsalt imeline. Ta tajub mind hästi. Ta laseb mul rääkida. Ta räägib minuga sama keelt. Ja ma ei mõtle siin ei inglise ega portugali keelt. Ma mõtlen siin seda hinge- ja arusaamise keelt. Vaimne…
Imedemaa/Wonderland 