Jah, ma olen nagu rott, kes näris läbi eesti.ee kaabli, või nagu ninja-orav, kes muud pahandust teeb. Suutsin Portugali kullerteenusepakkuja Glove klienditeeninduse juhtme korralikult kokku jooksutada.

Süüdistasin neid lõpuks oma (just minu) inimõiguste rikkumises, diskrimineerimises, alusetus nuhkimises ja minu poolt neile saadetud informatsiooni kuritarvitamises.

Kuidas see kõik siis alguse sai?

Tahstime eile positega pitsat koju tellida. Uber eats pakkus ainult jama ja nende kojutoomise teenus on kallis.

Tõmbasin siis endale, Patricku soovitusel, sellise teenusepakkuja nagu Glovo.

Nipsat-näpsat, tegin konto, sisestasin kaardi andmed ja asusin rõõmsalt pitsasid tellima.

Kassasse jõudes peksis koguaeg ette teate, et pöördugu ma klienditoe poole, et täpsustada minu kontoga seotud ebatäpsusi.

Eh. “Hello!” kraaksusin nagu hüüdja hääl kõrbes.

Noh, ise pidasin end muidugi mahehäälseks Liinel Richie’ks, kes malbelt sosistab: “Hello! Is it me you’re looking for?”

Tutkit. Keegi ei vastanud. Ja nii hakkasin ma endale üha rohkem Adele’ina kõlama, kes meeleheitlikult hüüab: “Hello from the other side. I must have called a thousand times.”.

Ok. Jätsime ürituse sinnapaika. Lõpuks ei tellinud me pitsat ka Patricku kontolt, sest lihtsalt kogu see jant oleks võtnud aega mitu tundi (pikad järjekorrad).

Läksin siis täna katsele number kaks.

Sama jama. Ebakõlad, jama…

“Hello from the outside. At least I can say I tried….”

“Olá!”

Ja siis läks kino lahti.

Kuna ma tundusin neile kahtlase isikuna, siis tahtsid nad saada pilte mu passisit ja pangakaardist. What? Toidukuller tahab saada mida?

Jah, passist pilti, pangakaardist pilti ja (kui nad olid lõpuks mu andmed saanud ja klienditeenindaja oli mulle viiendat korda kinnitanud, et nad vastutavad, kui andmed kolmandate osapoolteni jõuavad) siis nad teatasid, et 72 tunni jooksul teevad mulle taustakontrolli.

Toidukullerfirma, taustakontroll, 72 tundi? Khm mul tekkis tunne nagu ma oleks kapo ülekuulamisruumis.

Väike vahelepõige, Elsa kakas just põrandale ja pistis junni suhu. Kuidas tal mähkmest mööda õnnestus kakada, sellest ma aru ei saa. Mähe on igatahes täiesti puhas.

Aga jätkame nüüd. Seda kõike teatasid nad mulle kindlalt Portugali keeles. Ja ma siis muudkui tõlkisin ja vastasin Inglise keeles. Kogu see jama võttis mul poolteist tundi.

Klienditeenindajad olid hädas minuga ja minad nendega.

Lõpuks teatasin neile, selle peale, et nad ei osanud öelda, mis põhjustel mulle taustakontrolli tehti, et soovin saada ettevõtte omaniku, tegevjuhi ja õigusosakonna kontakti ja et minu kontakt on see ja palun vastata mu lihtsatele küsimustele:

Mille alusel tehakse inimestele taustakontrolli? Kas rahvuse, nahavärvi, nime kõla, usulise kuuluvuse või mõne muu põhjuse tõttu, mis on diskrimineeriv?

Ja nõudsin, kes vastutab minu andmete privaatsena püsimise eest, kes minu andmetega kokku puutusid (nimed) ja mil moel nad tagavad, et minu delikaatsed andmed, pildimaterjal, nende andmebaasist kustutatakse.

Lõpuks, kui ma ikka väga tige juba olin, siis teatas klienditeenindaja mulle, et näe, all’s well under the sun ja ma olen nende kliendina taustakontrolli edukalt läbinud. “Tulemus on positiivne!”

Ma vastasin, et vabandust, aga hetkeni, mil ei vastata meilile kirjalikult mu küsimusele, et ole nende päikese all midagi hästi.

Küsisin Patrickult, kas temal paluti ka enne konto aktiveerimist “turvakontroll” läbida. Ta hakkas naerma… niiet, loomulikult mitte.

Kõige naljakam on see, et ma olen nendega nüüd meilivahetuses, kus nemad järjepidevalt kirjutavad Portugali keeles ja mina Inglise.

Pitsat pole me ikka saanud.

Eks ma annan hiljem teada, kuidas kogu see nali lõppes.

Viimast kirja pole ma veel tõlkida viitsinud. Tõlkige ise 🙂