Um pequeno aniversário

Elsa sai vahepeal viis! Alles sai ta üks, või tegelikult, alles ta sündis ja nüüd juba viis. See viis aastat on olnud huvitavad. Ühest tavalisest Eesti beebist on nende aastatega saanud korralik lõunamaise temperamendiga Portugali tips.

Aga mida ma siin ikka heietan, näitan hoopis pilte ja paari videot sellest, mida ühe värske viiese sünnal ette võeti. Muide, programmi tõi vaatajateni üks armas Ukraina perekond, kes on end nüüd Portugalis kenasti sisse seadnud ja nagu näha, on imelised mulli- ja pullitegijad. Ma olen nüüd kaks päeva üritanud oma peas kuidagi selle sünnipäeva peale mõelda, et mida ma sealt mäletan. Mingi tihe sebimine oli, muud ma suurt ei mäleta. Aga pilte vaadates tundub, et lastel ja ehk ka täiskasvanutel oli lahe.

See ei olnud mai kuus aga ainus sünnipäev, mida pidasime. Kuu alguses sai Nora kaks. Kui Elsa sünnipäeva tähistasime ühes kodulähedases lasteaias, mis oma õueala pidudeks välja rendib, siis Nora omaga läks vähe lihtsamalt. Kutsusime sõbrad lihtsalt parki, panime piknikulina maha ja lustisime seal kuni õhtuni. Selles suhtes on Portugal täiesti imeline paik, et ilmaga enamasti veab ja ei pea palju pabistama, kui tahad mõnda tähtpäeva väljas tähistada.

Nende kahe sünnipäevaga olen ma (taas) avastanud koogitegemise võlud. Mõlema preili sünnipäevaks tegin ise gluteenivabad koogid. Mõtlesin isegi, et peaks minema kuskile kaunistamiskursustele, et sellekohased trikid ja nipid selgeks saada.

Leave a comment