Elsa on pidevalt haige. Just Eestis olles. Kord on nohu, siis on larüngiit, siis mingi muu jama, siis veider palavik. Ta on juba nagu mina lapsena. Pidevalt haige. Alles jaanipäeval oli ta kummalises palavikus ja nüüd, mõni päev enne lendu, võitleme rõveda nohuga.

Mina olin lapsena samamoodi pidevalt haige. No ikka nii korralikult haige, et veetsin aastas vähemalt kaks paarinädalast “puhkust” haiglas. See oli kummaline aeg. Mul on selles ajast igasugu kummalised kibemagusad mälestused.

Jõulupidu haigla suures saalis, mis asus teisel korrusel kuskil pärast röntgenit. Aga võibolla oli see ka haigla töötajate lastele mõeldud pidu. Kes seda enam täpselt mäletab.

Saksa jõuluküpsised, mida koos muu hea ja paremaga palatis mugitud sai.

7-aastasena põetud kahepoolne kopsupõletik, kui venelannast sama vana palatikaaslasega kukkedest rääkisime ja mina sain teada, et kui meie kukk teeb kikerikii, siis vene keeles hüüab ta hoopis kukeleegu.

Tagatipuks jäin ka mina nüüd haigeks. Paha, nohu, valus kurk. Nõme värk. Aga meil on korralik arsenal haigusega võitlemiseks valmis seatud, sest juba varsti läheb lennuk ja sellest maha jääda me ei saa.

Esiteks juba seepärast, et naistejalgpalli fännist Marule tahame Estorili tenniseklubi näidata ja ehk õnnestub seal mõnele treenerile ka tõestada, et ta on hea oranži palli tasemel mängija.

See nägu siin on nüüd see, mille saatel mulle selgitati, miks naistejalgpalli MM lahe oli ja miks naised on ehedamad mängijad, kui mehed.

Teiseks on meil kindlasti vaja jõuda lennukile seepärast, et saaks ikka mõned asjad veel kohale viia lennates, enne kui kogu ülejäänud kaasavõetava kola autosse topime ja oma suurt läbi Euroopa kulgevat seiklust alustame.

Portugalis on mul kindel soov osta Elsale kuskilt just selline nukuvanker nagu pildil. Tänu heale tuttavale, kes ka beebiga kodune, sain teada, kust seda neljarattalist puidust agregaati soetada saab, niiet loodetavasti saab Elsa juba varsti sellise nunnundusega mööda Lissaboni ja Sao Domingos de Rana tänavaid patseerida.

Muide, kui olen tagasi Eesti, siis juuli teises pooles teen kodus ka ühe nn avatud uste päeva, kus palju ehteid, riideid, jalatseid ja muud kola võib kõik saada sinu omaks! Usu, sa tahad neid asju endale!

Sellest haigusest veel, muigasin täna perearstikeskusesse helistades, et larüngiidi-ohu korral olen juba spetsialist sellega võitlemisel. Ainus, mida vaja, on arsti poolt välja kirjutatud adrenaliin, kõige muuga tulen ise suurepäraselt toime.

Õnneks oleme selle eile natuke haukuva kõha saanud tänaseks pisut vähemhaukuvaks. Aga rõve on see ikka.

Muide, kuidas teie taolisi rahvakeeli külmetushaiguseid ravite?