Nüüd võib vist vabalt öelda, et mina ja televisioon, vähemalt selles kaadriesises mõttes, ei käi enam sama teed. Me läksime lahku. Quick exit? Breakup? Jah, seda kõike korraga.

Olen muidugi jätkuvalt Kanal 2 hingekirjas, aga tööl seal mitte. Sealt lapsehoolduspuhkusel, kuigi terved eelmised kaks hooaega tilbendasin mööda Eestit, et tuua teieni ports erilistest eestlastest. Tulevikus jõuavad erilisemad eksemplarid teieni teise, kindlasti väga toreda, inimese kaudu. Seda sel lihtsal põhjusel, et ma olen suure enamuse ajast Portugalis ja ilma minuga asju arutamata tehti minu osas tagaselja otsus, et meil on see uus lahe kutt ja pole seda lõunasse kolivat tädi vaja (see siin on minu meelevaldne tõlgendus asjast). Kusjuures otsus võeti mulle reserveerituna vastu koos kanali juhtidega pikalt arutades, mis ostab saadet produktsioonifirmalt. Aga mind unustati asjasse kaasata (taaskord minu meelevaldne tõlgendus).

Niiet, kui keegi tunneb, et soovib ühe kaamera ja varustuse ning mõningase telekogemusega (7 aastat) naiskodanikuga mõnikord mõnd vahvat projekti koos teha, siis mulle võib alati helistada.

Lõuna-Euroopa ei ole nii kaugel, et ma sealt siia käima ei saaks.

ps, tuletan endale ja teistele meelde, et mul on veel kaks aastat aega olla ametlikult lapsehoolduspuhkusel enne kui pean päris tööle naasma.

Aga televisioon, või noh, mitte ainult, vaid kogu see kaameratega maailm, on äge. Ma armastan seda, olen seni armastanud oma tööd. Ning loodetavasti te tulevikus veel kuulete minust. Olgu see siis kaadri ees või kaadri taga. Sest…

…nüüd on ainult taevas piiriks!

Ja noh, eks mul on nüüd rohkem aega kaameratagusteks katsetusteks, ja esisteks ka.

Otsisin ühte pilti, aga leidsin hoopis suvalise hunniku tööpilte. Nautigem!