Täpselt nii võtan ma kokku kaks esimest päeva ajast, mille Elsaga taaskord Tallinna Lastehaiglas veetsime. Menüü oli meie palatis järgmine:

Esimesel õhtul keedetud tatar ja klaas piima.

Teisel päeva hommikul veega keedetud kaerahelbepuder koos juustuleiva ja keefirijogurtiga (vms).

Teise päeva lõuna, minul vedas, ma sain soolatu kartulipudru koos õnnetu kotleti ja porgandiga. Palatikaaslastele jagus vaid kaussi valatud porgandimehu, mida tavaliselt Salvest beebidele purki paneb. Söögitädi pomises veel sinna juurde, et uutele tulijatele muud pole. Aga kummaline oli see, et nad saabusid palatisse kaks tundi pärast mind.

Teise päeva õhtu oli põhimõtteliselt hommiku kordus, ainult selle vahega, et veega puder oli tilga piimaga üles soojendatud. Keefirijogurt ja juustuleib olid ikka samasugused.

Naersime palatikaaslasega, et näe, nad on meile vist hommikuse pudru soojendanud. Ja noh, nali naljaks, aga nii see oligi, sest kööki Elsale toitu soojendama minnes avastasin, et teiste ärapandud taldrikute peal olid mingid kartulid ja salat ja hoopis peenemad võileivad kui meie õnnetud juustujurakad.

Mu ema, põline selle haigla töötaja, ütles, et ega me lülitume süüa saajate nimekirja ilmselt alles homme, sest siin pannakse järgmise päeva toitlustus lukku eelmise päeva hommikul. No mida helki! Kuidas saab eelmise päeva hommikul teada järgmise päeva haiglasolijaid?

Mõtlesime palatikaaslasega, et neil võiks ju olla siis see toitlustamine sel määral tasuline, et saaks endale tellida pisut paremat süüa kui teiste ülejäägid, kui selle eest pisut maksta. Oot, aga me ju juba maksamegi voodikoha eest 2.50.- päevas. Ja nagu ma aru sain, siis päeva toiduraha inimese peale on 70 senti vms. Ega selle raha eest vist saagi suurt muud, kui ka õhtul hommikust üle jäänud putru. Staažikamad kliendid saavad siis ilmselt ka päriselt soojemat toitu, mis on miskit muud kui kaerahelves.

Igatahes ma olen pisut näljane, natuke turris ja tahan Elsaga juba koju minna. Ehk võetakse see kanüül nüüd varsti ära ja me saame koju minna.

Märkamatult on kätte jõudnud kolmanda päeva hommik. Ja arvake, mida pakuti hommikusöögiks. Loomulikult sama putru, mida eile õhtul. Sel puhul küll mingi peenema võileivaga, millele on kaunistuseks pandud üks viil keedetud porgandit. Tegime palatikaaslasega nalja, et eks nad pakuvad lõunaks jälle porgandileotist, mis on tehtud tagasisaadetud võileivagarneeringust.

Ahjaa, kui te pilti vaatate ja aru ei saa, mis see seal plastkarbis olev hallollus on, siis see on Elsa hommikusöök.

See eelmine kandikuomanik on vist nii näljane lõpuks olnud, et haukas tüki kandikust pudrule peale.

Õnneks ei pea me lõunasööki siin sööma, sest võime koju minna.

Samal ajal on Portugali-eluolu läinud niipalju edasi, et mõlemad poisid võeti Oeiras International Schooli vastu ja sügisest alustavad nad seal oma kooliteed. Selle kooli valisid nad mõlemad lõpuks ka välja. On küll kodust kõige kaugemal, aga sümpatiseeris neile enim. Muide, lisaks muule vahvale, on seal koolis oma helisstuudio ja kõik musa, mis seal salvestatakse saab üles panna Spotifysse.