Paramparaa! Elsa sai pooleseks, ehk me oleme temaga koos saanud naerda, nutta ja paljut muud teha juba kuus kuud. Tähtpäev jõudis pärale palaviku ja tatilaine saatel. Ja seda mitte ainult Elsal, kogu alaealiste seltskond meie perest on jälle haige. Sinna juurde muidugi kirsina tordil on minu pea olematu hääl ja uuesti haigeksjäämine.
(need pildid tegi Meisi Volt)
Aga las see hääletu olek, köha ja tatimeri olla. Keskendume hoopis headele asjadele. Elsa on üks hea tegelane. Magab terved ööd, viimasel ajal ei viitsi ta end hommikul enne kella 8-9 üldse üles ajada. Areneb ja möllab nagu jaksab. Ja loomulikult on ta oma vendade suurim silmatera ja kallipall. 
Vanaemad ja vanaisa käisid sünnipäevaõhtul Elsale pai tegemas ja kuhjasid ta kingitustega üle. Lisaks tutikatele dressidele, 3-klahvilisele klaverile ja rebasepaarile sai ta ühelt vanaemalt kingiks ka oma esimese Elsa-nuku. Ütleme nii, et ma ootan juba seda aega, mil me saame Elsaga nukkudega niimoodi mängida, et ta neid endale suhu ei topi ja juukseid peast ei kaku.
Senikaua on ta meie pisike kange iseloomuga beebinukk.
Näiteks on ta nii kange tegelane, et otsustas ise, milline on tema mängunurk. Mängunurk on muidugi selle suurt osa elutoast hõlmava ala kohta vähe öeldud. Aga milles siis neiu otsustamine seisnes? Tõime talle maalt tara. Kenasti neljast küljest suletud ja pane ainult laps sinna mängima, ning võid vabalt kasvõi vanni minna, teades, et ta ei saa sealt (veel) iseseisvalt välja. Aga, kus sa sellega, preili Elsa kukkus sellise ebaõiglase vangistuse peale niimoodi kriiskama, et pärast mitmekordset katsetamist viskas mul närvi nii punasesse, et kruvisin ühe seina taral eest ära.
Nüüd see siis on selline riiulite kaitsevahend, kust Elsa rõõmsalt iga kord välja end organiseerib ja diivaniesist lambavaipa hoopis kaisutada või täis oksendada tahab.
Muide, näete seda kala all paremas nurgas? See on minu kala ja 4.detsembril olen ma temaga koos tegutsenud juba 36 aastat. Kala oli kunagi minu suur sõber, siis vedas teda nöörist Patrick, seejärel nautis tema peal istumist Maru ja nüüd on Elsa kord kalaga sõbraks saada. Mul on kahtlane tunne, et kala tuleb meiega teisele poole Euroopat kaasa.
