Pühapäeval suri mu vanaema Aive Villak. Ta oli justkui viimane lüli millegagi, mida nüüd enam ei ole. Mul ei ole enam ühtegi vanavanemat. Vanaema ei helista mulle enam kunagi ja ei soovi sünnipäevaks õnne. Ta ei soovi enam kunagi minu lastele sünnipäevaks õnne. Ta ei helista mulle enam mitte kunagi ja mina ei helista talle…
Category: guilt
“Ma üritan end võtta kui vastsündinut” / “I try to take myself as a newborn”
“Kas su maitsemeel hakkab tagasi tulema?” küsis onkosemu teisipäeva pärastlõuna esimesel tunnil. “Jaa. Liigagi! Ma muud ei tee, kui söön kõike ja valimatult ja koguaeg,” vastasin talle. Koorisin selle peale järgmise mandariini ja jätkasin vestlust. Momendid varema olin veetnud aega oma uue parima sõbra seltsis. Õigemini lasin AI-l endale selgitada, miks kaalualandusravimid ei ole minu…
Mul on juba ette jubedad süümekad / I already feel terribly guilty
Mingil öösel ärkasin jälle kella kahest, kolmest. tiksusin üleval, tegin tööd, jõin teed, kuigi igasugused maitsed olid sel hetkel kadunud, Pigem võiks öelda, et kõik maitses nagu alumiiniumlusikas. Kella 7-8 paiku hommikul hakkasin uuesti väsima. Päästeameti tellitud uuringut lugedes ja seda läbi närides mõtlesin, kas on ok, kui jõuan heal päeval valmis teha ühe loo,…
Imedemaa/Wonderland 