Kirjutasin öösel unetuna selle pealkirja valmis, aga näis, kas jõuan üldse täna neljanda kokteilipäeva kirjeldamiseni. Miks äkki ei jõua? Sest nii kohutavalt halb on olla. Nagu oleks korraga jäänud rongi alla ja vaevleks samaaegselt nii kõhuviiruses kui elu rõvedamas pohmellis. Teate seda tunnet, kui kõik valutab nii hullult, et isegi hingata on raske? Kui ei…
