Pole iidamast-aadamast ajast enam midagi kirjutanud. Õigemini, tegelikult olen ma kirjutanud palju, aga seda hoopis ühte arvutis asuvasse faili. Sellest, mida ma sinna kirjutanud olen, saate lugeda kunagi hiljem.

Aga, mis on peamine, kui me nüüd talvisest Eestist taas koju … jah, ma olen järjest enam hakanud nimetama Portugali meie koduks, sest seal me ju oleme, elame, hingame ja toimetame peamiselt praeguses ajahetkes … jõuame, siis ootab meid esimese asjana ees kolimine.

Miks ja kuhu me kolime? Ise naerame, et kolime Viimsist Kesklinna. Ehk siis pühime vähemalt mõneks ajaks Sao Domingos de Rana tolmu jalgealt ja asutame end sisse Lissaboni kesklinnas lühikese jalutuskäigu kaugusel Cais do Sodrest. Lihtsamalt öeldes, kolime samale tänavale, kust just mõni aeg tagasi kolis minema Madonna. Kahjuks ei koli me tema endisesse korterisse, küll aga saame see-eest kena Tejo vaatega korteri 1905. aastal ehitatud mosaiikplaadi tehase mingisse-mingisse majja.

Kokku on meie uues kodus täpselt niipalju tube, et saame isegi külalistele oma toa sisse seada.

Ja Elsa saab oma toa. Küll see “projekt – Elsa oma tuppa magama” saab lõbus (loe: paras peavalu) olema, sest viimasel ajal on ta avastanud emme-issi voodi võlud ja kuni viimase magamiseelse hetkeni meie voodist enda voodisse siiberdamise.

Põnevust lisab kindlasti ka see, et poistel ei ole uuest kohast kohe koolibussi. Lihtsalt Lissabonist OISi (poiste kool) käivad bussid on täis ja kuniks keegi kohast ei loobu või uus kooliaasta peale ei tule, pole lootust poistel sinna peale saada.

Rohkem pilte korterist teeme siis, kui lõpuks sisse kolime lähinädalatel. Viimased kaks-kolm kuud oli korter remondis, sai põhjaliku uuenduskuuri ja tutika köögi ning vannitoad. Kuidas köök välja näeb, seda ma ei tea, sest kui enne Eestisse tulekut seal käisime, siis oli köögimööbel veel paigaldamata ja meie magamistoas vahetati mingeid põrandalaudu välja. Ainus, mida köögi kohta tean, on see, et mööbel on valge ja kogu plaadimosaiigiparadiis on alles.

Keda huvitavad ka mingisugused numbrid jne, siis ruute on seal korteris meil 140 ja Time Out söögiturg asub umbes 15 minuti jalutuskäigu kaugusel.

Ahjaa, mida meil seal ei ole ehk et saame tunda Portugali võlusid, parkimiskohtadega on nagu on ja keskkütet pole. Eks järgmise projektina tulebki ümbruskohast leida mõni kinnine parkimiskoht/panipaik, mida juurde rentida.

Maja omanikud on üks tore pere, kes tegelikult hiljuti panid ka enda korteri üürile/müüki. Oleks raha, siis ausalt koliks nende korterisse.

Mõtlesin algul hommikul, kas teha ka mingi 2020 kokkuvõte, aga siis otsustasin, et pole vaja. Niikuinii kõik teevad seda ja vaevalt keegi viitsib veel eelmises aastas sobrada. Siiski jäid eelmisesse aastasse paar hetke, mille juures tahaksin korraks peatuda ja …

Jaanuaris suri Elsa doula Kertu-Kaisa, kes põdes vähki ja kellest ma väga lugu pidasin. Minu viimane vestlus temaga toimus umbes kuu enne tema lahkumist.

Juunis suri mu lasteaiakaaslane/klassiõde/sõbranna Reelika, kes põdes vähki. See kaotus tabas mind kuidagi eriti valusalt, kuna olin kindlalt võtnud plaani Reelikaga suvel kokku saada. Talvel ei jõudnud me seda teha, sest tal oli kehv ja meil oli Elsa haige, mistõttu ei julgenud ma Reelika niigi habrast tervist ohtu panna. Minu viimane vestlus Reelikaga toimus umbes kuu enne tema lahkumist. Ma teadsin, et tal oli väga kehv, aga tahtsin kuni lõpuni uskuda, et ta tuleb sellest välja.

Mõlemast naisest jäid maha lapsed ja armastav mees.

Igatahes, head aega 2020 ja tere 2021!