Mulgikapsad, rukkileib ja merevaik

Ma olen kaugel toidublogimisest. Aga süüa mulle teha meeldib (siis kui hoog on muidugi peal).

Ema saatis meile Eestist muude asjade hulgas kaks kilo hapukapsast ning kilo tange. See tähendas ainult üht. Oli aeg võtta ette elu esimene mulgikapsaste keetmine.

Tegelikult leiab ka Portugalist mitmest kohast nii hapukapsast, keefiri, hapukoort kui ka näiteks hea tahtmise juures leiba ja kohukesi. Niiet vajadust neid Eestist tellida justkui polegi. Aga no see tunne, et otse Eestist on ikka mõnus.

Aga kohalikust kaubandusvõrgust leiab eelmainitud kaupa enamasti Vene poodidest, kuigi on ka paar suuremat kauplust, kus rahvusköökide lettide juures eelmainitud kaubast vähemalt mõnda leida võib.

Meie ise oleme seni ainult Cascaisi Vene poodi sattunud, mille müüjanna on aastakümneid tagasi Valgevenest Portugali kolinud Anna. Tema juures on vahva käia Vene keelt purssimas ja end pisut koduselt tundmas.

Teadjate sõnul pidi Lissabonis oluliselt suurem idabloki kaubavalikuga pood olema, aga seni ei ole me sinna veel jõudnud. Eks see teekond tuleb ükskord ette võtta. Muidugi sealjuures tuleb jälle arvestada korraliku väljaminekuga, sest Cascaisis asuvas poes ei suuda me miskipärast kunagi väiksemat arvet, kui vähemalt 80 eurot, tekitada.

Üks asi, mida siit ei leia, on Merevaik. Seega on minu senised merevaigukoogi katsetused kõik aia taha läinud.

Nüüd on aga võimalus lausa kolm kooki küpsetada, sest ema saatis lisaks kapsale meile ka kuus pakki Merevaigu juustu.

Portugali kolimisega on üldse ses osas naljakad lood, sest esimest korda hakkasin ma just siin leiba küpsetama, ise algusest lõpuni suppe keetma ja igasuguseid muid seni soiku jäänud kulinaarseid katsetusi tegema.

Nimekiri toitudest, mida ise nüüd proovida teha tahan on kilomeetrine, aga küll ma jõuan.

Pühapäeval võtsin lõpuks ema saadetud hapukapsad ette ja panin paja tulele. Kaks kilo kapsast, kilo liha ja mõnisada grammi tangu. Sekka näputäis soola ja suhkrut ning tuli poti alla põlema.

Retsept jutustas midagi sellest, et kapsad on kahe tunniga valmis. Mina ei tea, kas see retsepti kirjapanija elab mingisuguses teises ajaarvamises, aga minul podises pada kapsastega umbes 4-5 tundi väga tasasel tulel enne kui roog valmis sai. Või noh, vähemalt mina ei kuulutanud seda enne valminuks.Mulgikapsale küpsetasin kõrvale kaks leiba. Üks niisama seemnetega ning teine puuviljade ja seemnetega.

Homme algavad lõpuks ka kauaoodatud Portugali keele tunnid. Pool aastat ootamist ja kohal need tunnid ongi. See tähendab aga ainult seda, et varsti võin poes häbenemata head hommikut, lõunat või õhtut soovida teades, et ei pane jälle mööda.

2 Comments Add yours

  1. T. says:

    Mulgipuder on ikka midagi muud 🙂

    Like

    1. Tõepoolest. Tegin ju hoopis mulgikapsaid. Aga juu oli puder meelel, sest see on järgmisena tehtavate toitude nimekirjas 🙂

      Like

Leave a comment